Facebookis ühendab isiklikke kontakte ning sõpruskondade omavahelist suhtlust. Kasutajate jaoks on see usaldusväärne keskkond: kui saad sõnumi teiselt kasutajalt, kes on sinu sõber, on see väga erinev sellest, kui sinu postkasti saabub sõnum tundmatult. Seetõttu on 250 miljoni kasutajaga Facebook saanud kurjategijatele väga atraktiivseks sihtmärgiks.
Petukirju, infovargusi ning ettepanekuid saadetakse suurtes kogustes ning kasutajad lähevad väga kergelt nendega kaasa, kuna petukirja saatja on usaldusväärne isik, teatas F-Secure.
Firma infoturbekonsultandi Sean Sullivani sõnul on põhiliseks viisiks, kuidas kurjategijad sotsiaalsetesse võrgustikesse pääsevad, lihtsad ning üksluised paroolid. Nende eesmärgiks on koguda kontakte, telefoninumbreid, e-posti aadresse ning muud, mida on võimalik hiljem müüja ning kasutada rünnakutes, selgitas ta.
Rünnakut võimendab see, kui samu paroole kasutatakse mitmetes eri kohtades. Sageli kustutavad kurjategijad kasutajate paroolid ning koguvad krediitkaartide andmeid ning muid panga detaile. Kasutaja isiklik info (nimi, kodune aadress, lemmiklooma nimi, ema lapsepõlve nimi), mille abil paroole tuvastada, on tihti kättesaadav ka tema sotsiaalse võrgustiku lehelt.
"Kuna sotsiaalse võrgustiku kasutajanimi koosneb tihti kasutajate e-posti aadressist, siis on soovitav kasutada erinevaid paroole sisenemiseks erinevatesse keskkondadesse ning e-postkasti. Samuti on hea idee omada erinevaid postkaste näiteks isiklikuks suhtluseks ning tööasjadeks," sõnas Sullivan.
Sel aastal on F-Secure kohanud Facebookis mitmeid pöördumisi hätta jäänud "sõpradelt", kus palutakse rahalist abi. Sellise pöördumise saanutel tuleks olla eriti tähelepanelik, isegi kui see on tulnud mõnelt pereliikmelt või healt sõbralt. Kindlasti ei tohiks saata kohe abi, vaid soovi peaks kontrollima.
Õnneks on olemas ka positiivne külg: sotsiaalsete võrgustike abil on võimalik väga kiirelt ning efektiivselt kasutajaid ohtude eest hoiatada, märkis F-Secure oma teates.
Turvalisuse nõuandeid