Eesti IKT-sektori ärkamisest on esimesed
märgid olemas, ütles Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu
president Taavi Kotka.
"Peame ükskord üles ärkama, õnneks on esimesed märgid olemas," sõnas ta täna konverentsil "Visioonist lahendusteni". Poliitikud on võtnud südameasjaks Euroopa IT-agentuuri siia toomise, meil on Skype ja NATO küberkaitsekeskus, loetles ta. IT-agentuur oleks kolmas suur asi, lisas Kotka.
"Kui masu poleks meile vastu pead põrgatanud, siis me magaks ilmselt edasi," lisas Kotka, kes on ka Webmedia tegevjuht.
Tema sõnul tuleks Eesti info- ja kommunikatsioonitehnoloogia firmadel allhankele eelistada peatöövõttu. "Allhankemaana Eesti jätkata ei saa, peatöövõtjateks peame saama," märkis ta. "Need inimesed, kes meil täna on, sobivad hästi allhanke tegijateks, ent mitte peatöövõtjateks," kinnitas Kotka, tuues näite Webmediast, mis leidis oma Kataris läbiviidava projekti jaoks sobivaid töötajaid vaid näpuotsaga.
Eestisse on tema sõnul vaja tuua senisest rohkem rahvusvahelist kompetentsi ja välistudengeid. "Eesti IKT-haridus tuleb muuta rahvusvaheliselt atraktiivseks nii õppejõududele kui üliõpilastele," kinnitas Kotka. Samuti peame suurendama investeeringuid teadus-arendustegevusse, lisas ta.
Tähtis on ka valdkonna firmade omavaheline koostöö. "Maailmas oleme liialt väikesed, et üksi sinna murda, ainus võimalus on teha asju koos," kinnitas Kotka. "Kui kellelgi on jälg maailmas maas, on sinna müüdud, siis on väga oluline aidata turule ka mõni järgmine Eesti ettevõte," rääkis ta.
Eesti IKT-ettevõtete aastakäive on Kotka kinnitusel 25 miljardit krooni, suurima osa sellest annab telekomisektor. "Meil on väga vähe ettevõtteid, kes on tõeliselt suured. Ainult 500 on neid, kus on üle ühe töötaja," märkis infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu (ITL) president.
IT ekspordi kogumaht Eestis on täna miljard krooni, see number sisaldab ainult IT-teenuseid, mitte elektroonikat ega telekommunikatsiooni, sõnas ta. "IT-teenuste sektoris on vaid kolm ettevõtet, mille ekspordikäive ületab saja miljoni krooni piiri, need on Skype, Playtech ja Rove Digital," ütles Kotka. Skype ekspordib tema sõnul Luksemburgi, Playtech Küprosele ja Rove Digital Šeišellidele.
"Kuidas viia IT-sektori ekspordikäive viie miljardini või veel parem kümne miljardini või veel parem 20 miljardi kroonini," nimetas ITLi juht ühe olulisima küsimusena. Väga head ja tugevat plaani Eestis selleks tema sõnul pole. "Ega meid keegi väljas ei oota ja suhteliselt noruspäi on võimalik maailmast ka tagasi tulla," lisas Kotka.
Ta tõi näite Webmediast, mis on aastaid üritanud kopeerida oma arendusmudelit Leetu ja Serbiasse, kulutades selleks kümneid miljoneid kroone. Aga kõik, mis töötab Eestis, ei pruugi töötada mujal maailmas, märkis ta. Siiski tuleb kolmandik käibest Webmedial ekspordist.
Eesti IT-sektori ekspordivõimalusi analüüsides nimetas Kotka tootearenduskeskuseid (nt Skype ja Playtech), nišitooteid (Regio, Rove Digital), start-up’e (Arengufondi initsiatiivid), finants- ja telekomisektori lahendusi ning avaliku sektori ja tervishoiulahendusi.
Oleme väikesed ja edu on pigem nišitoodetega, ütles Kotka. Kui tuleks ettevõte, kes tahaks palgata veel 300 spetsialisti, siis meie siseturg seda välja ei kannataks, lisas ta.
Kiiresti arenevate väikeste firmade osas on Eestil ITLi juhi sõnul hea võimalus. Ent riskikapitali peaks olema turul kordades rohkem, et siit tuleks mõni tõeliselt suur lahendus, lisas ta. Riskikapitali Eestisse toomiseks peab meil olema piisavalt palju häid ideid ning nende tekkimise võimalusi, samuti hea maine, kinnitas Kotka.
Kui poleks Skype’i, poleks neidki investoreid, kes siin on, lisas ta. Suurim tegija IKT-sektori riskikapitali vallas Eestis on Ambient Sound Investments, aga nemad on siin tänu Skype’ile, märkis Kotka IT-konverentsil.
"Visioonist lahendusteni" on pikkade traditsioonidega konverents, mis toimub 11. korda. Varem Tartus ja Pärnus aset leidnud konverents toimub tänavu esmakordselt Tallinnas ja ühepäevase üritusena.
Konverentsil esinevad teiste seas Microsofti Eesti esinduse juht Rain Laane, majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts, Riigi Infosüsteemide Arenduskeskus Infoturbeintsidentide käsitlemise osakonna juht Hillar Aarelaid, Eesti Telekomi juhatuse esimees Valdo Kalm, Skype’i juht Sten Tamkivi ja IT-Kolledži õppejõud Linnar Viik.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele