TeliaSonera valis uue, neljanda põlvkonna mobiilsidevõrkude seadmete tootjaks Ericssoni, kes hakkab neid tegema Tallinnas.
Praegu käivad tehases ettevalmistustööd tootmise alustamiseks. "See tähendab investeeringuid uutesse, tehnika uusimal tasemel olevatesse tootmisliinidesse," ütles Äripäevale maailma esimese 4G mobiilsidevõrgu võtmetarnijaks saanud Ericsson Eesti juht Veiko Sepp. Tema sõnul on investeeringute toetamiseks ka EASiga konsulteeritud.
Sepp märkis, et Ericssoni Tallinna tehas on oma uues tarneahela rollis kenasti tööle saanud ning tootmismahud kasvavad. "Suurt rõhku on pandud inimeste koolitusele ja uute IT-lahenduste kasutuselevõtule," selgitas ta.
Juba sel aastal loodab TeliaSonera pakkuda uut 4G võrku oma klientidele Rootsi 25 suuremas linnas ja Norra neljas suuremas linnas, sealhulgas pealinnas Oslos. Investeerimisportaal MarketWatch on pakkunud, et TeliaSonerale läheb see maksma umbes 500 miljonit Rootsi krooni.
TeliaSonera tehnoloogiaosakonna asepresident Lars Klasson rääkis, et Ericsson valiti 4G võrgu tootjaks tänu nende kõrgele tehnoloogilisele tasemele ja konkurentsivõimelisele pakkumisele.
Ericssoni Põhja- ja Baltimaade juht Mikael Bäckström lisas, et tegemist on järgmise generatsiooni mobiiltelefonisidevõrguga koos andmeliikumisega ning ülioluline on selle kvaliteet.
TeliaSonera avas hiljuti maailma esimese ja suurima 4G teenuse Stockholmis, mille tarnijaks oli Ericsson. Ericssonil on juba mitu 4G lepingut suurte operaatoritega nagu Verizon ja MetroPCS USAs, NTT DoCoMo Jaapanis ja TeliaSonera Rootsis.
TeliaSonera hinnangul on 4G-võrk kuni kümme korda kiirem praegusest 3G-võrgust ning laseb klientidel kasutada mobiili vahendusel ka näiteks sellist teenust nagu kõrglahutusega TV, mobiilne konverents ja senisest kõrgemat tehnoloogilist lahendust nõudvad mängud.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.