19. aprill 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ta selgitab: "Paljud on küsinud nutitelefoni ostma asudes, et kas selle telefoniga ikka e-maili manuseid saab avada? Pilte, Wordi dokumente, PDFe?"

Ja vastas ise: "Ikka saab. Ainult, et sellel mugavusel on ka varjupool. Vahel proovitakse nende manuste sisse peita väikeseid instruktsioone, kuidas telefoni failisüsteemile ja salvestatud paroolidele ligi pääseda. Turvaauke tuleb ette igasuguses tarkvaras."

Sarnaselt arvuti pahavaraga uurivad nutitelefonide viirused, mis klahvidele vajutatakse, salvestavad info ja edastavad selle hiljem oma loojale. Neid, kes sellise info vastu huvi võivad tunda ja oskavad seda infot rahaks keerata, võib olla mitmeid, märgib Ojamaa.

Mitmed viirusetõrje programmid saavad hakkama rämpsposti filtreerimise ja rämps-SMSide ning kõnede haldamisega. Ühtlasi on oluline funktsioon kaotatud mobiili kauglukustus ning isiklikest andmetest puhastamine.

Ilma vastava kaitsetarkvarata võib telefoni kaotusega kaduda kontroll e-postkasti sisu või ligipääsu üle kontori sisevõrku. Sama on laiskusest telefoni salvestatud paroolidega.

Tele2 pole seni mängude allalaadimisel nutitelefoni saabunud viirustega kokku puutunud, kuid probleem on siiski tõsine.

Viirusetõrje programmi valikuks soovitas Ojamaa esmalt alla laadida tõrjetarkvara tasuta prooviversioonid. Viirusekahtluse puhul tuleks aga pöörduda oma operaatori klienditeeninduse või mobiiltelefoni hooldusfirma poole.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb