29. juuni 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Aastaga langes Eesti tahapoole selliste uuringuvaldkondade nagu ärikeskkond, tehnoloogilised infrastruktuurid ja valitsuse poliitika võrdluses, teatas IBM.

„Digitaalse majanduse edetabel, mida varasemalt teati kui riikide e-valmisoleku pingerida, on hea tagasiside neile, kelle arvates pole Eestil enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkonnas suurt kuhugi pürgida. Me paistame küll silma Ida- ja Kesk-Euroopa kontekstis, kuid kogu uuringu taustal on üldsusel siiski rohkem põhjust rääkida Soome, Jaapani ja Lõuna-Korea hüppest ülespoole – need riigid parandasid oma kohta tabelis kuue koha võrra,“ ütles IBM Eesti OÜ turundus- ja kommunikatsioonijuht Kersti Ordlik.

„Eesti on digitaalse majanduse uuringu andmeil järgi andnud mitmeski valdkonnas. Aasta jooksul pole sisuliselt investeeritud IT-sektorisse, mis võib tulevikus valusalt kätte maksta. Näiteks antud tabelis vahetas oma europüüdlustega maailmas silma paistnud Eesti hoopiski koha euroala murelapse Hispaaniaga,“ lisas Ordlik.  

Ordliku sõnul langes sidevõrkude ja tehnoloogiliste infrastruktuuride võrdluses Eesti võrreldes mulluse positsiooniga kahe koha võrra. See uuringukriteerium arvestab muuhulgas lairibaühenduse ning mobiilside levikut, internetikasutajate arvu ja sideühenduse taskukohasust, samuti turvalisust. Neli kohta libises Eesti aastaga tahapoole aga hinnangus ärikliima kohta, viimane hõlmab nii üldist poliitilist ja makromajanduslikku keskkonda, turu võimalusi, eraettevõtteid ja välisinvesteeringuid puudutavat poliitikat kui ka maksupoliitikat, töötust ja finantseerimisvaldkonda. Nelja koha võrra langes Eesti ka uuringukategoorias, kus vaadeldakse riigi IKT valdkonda puudutavat poliitikat ja visiooni, kulutusi sellele sektorile, riigi digitaalset arengut, avalike e-teenuste kättesadavust elanikkonnale ja ettevõtetele ning nende teenuste kasutamise aktiivsust.

Eesti positsioon paranes aastaga ühe koha võrra õigusliku keskkonna kategoorias. Sotsiaalse ja kultuurilise keskkonna võrdluses säilitas Eesti oma mulluse koha ning sama kehtib ka uuringuvaldkonna kohta, kus vaadeldi tehnoloogia omaksvõttu tarbijate ja ettevõtete poolt.

Digitaalse majanduse edetabeli esikolmikusse kuuluvad tänavu Rootsi, Taani ja Ameerika Ühendriigid. Kesk- ja Ida-Euroopa riikidest on parimal positsioonil Eesti, Sloveenia asub 29. kohal, Tšehhi 31. kohal, Leedu 34. kohal, Ungari 35. Ja Läti 37. kohal.

Tänavu parandas edetabelis oma koha 19 riiki, 25 langes võrreldes mulluse positsiooniga allapoole ning 19 riiki säilitas oma koha. Suurima hüppe ülespoole tegid Soome, Jaapan ja Lõuna-Korea. Suurimad langejad olid Šveits (7 kohta), Prantsusmaa (5 kohta) ja Austraalia (3 kohta).

Alates 2000. aastast on Economisti äriinfo üksus (Economist Intelligence Unit) igal aastal koostanud riikide digitaalse majanduse edetabeli (kuni 2009 e-valmisoleku edetabel), kasutades meetodit, mis on välja arendatud koostöös IBMi üksusega Institute for Business Value. Digitaalse majanduse indeks mõõdab riikide IKT-struktuuri kvaliteeti ning iga riigi eraisikute, firmade ning valitsuse võimet IKT-d võimalikult tulemuslikult ära kasutada. Uuringu varasem nimetus „E-valmisoleku indeks“ nimetati ümber „Digitaalse majanduse indeksiks“ rõhutamaks fakti, et enamus riike on praeguseks saavutanud e-valmisoleku taseme ning neil tuleb nüüd õppida seda, kuidas saada maksimaalselt majanduslikku või muulaadset kasu digitaalse tehnoloogia kasutamisest.

Indeksi arvutamise aluseks on enam kui sada kriteeriumit, mis on grupeeritud kuude kategooriasse: sidevõrgud ja tehnoloogiline infrastruktuur, ärikeskkond, sotsiaalne ja kultuuriline keskkond, õiguslik keskkond, valitsuse poliitika ja visioon ning tehnoloogia omaksvõtt tarbijate ja ettevõtete poolt.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb