14. november 2010

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Poliitikud ja ühiskonnategelased suhtuvad televisiooni kui haldusfunktsiooni, et kusagil seal edastatakse lihtsalt uudiseid, reklaami või muid saateid,“ rääkis Šein. „Tõenäoliselt vaevleb televisioon kahe suure piirangu käes. Üks on meelelahutuspiirang, mis tähendab seda, et televisioonis tuleb peaaegu kõik pöörata meelelahutuseks. Ja teine piirang on süvenemise piirang.“

Šeini sõnul meeldib talle üks televisiooni liik rohkem kui teised. „Ma nimetan seda panustavaks televisiooniks,“ selgitas Šein. „See põhineb võibolla natuke idealistlikul arusaamisel sellest, et ka üks telesaade ja telesaatesari saab muuta ja mõjutada ühiskonda ning teha ühiskonda paremaks. Mul on tunne, et panustavat televisiooni on praegu vähe. Televisioon on muutunud toruks või peegliks, aga mitte areeniks ja panustajaks.“

Šein meenutas, et tema on kogu aeg püüdnud kasutada televisiooni võimalust selleks, et üritada ühiskonda muuta. Näidetena nimetas ta enda juhitud saateid Kodulinn, Prillitoos, Ajurünnk ja Mõtleme veel. „Kui sul on idee, missiooni ja idealismi, siis televisioon on parim koht maailmas, kus töötada,“ lisas Šein.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb