Kui lätlased maksavad rahvaloenduse ja andmete töötlemise eest kokku 7,7 miljonit eurot, siis Eesti statistikaameti planeeritud kulud ulatuvad 18,9 miljoni euroni.
See tähendab, et hinnanguliselt maksab ühe eestlase loendamine ühe lätlase loendamisest pea neli korda rohkem.
Statistikaameti peadirektori Priit Potiseppa hinnangul on Läti ja Eesti kulutusi omavahel keeruline võrrelda. Meile pole teada, millised kulud ning kui pika perioodi jooksul on Läti näitajas arvesse võetud. Eesti saab seni rääkida vaid eelarvest, mitte tegelikest kuludest, rääkis ta. Tema sõnul on praktika näidanud, et tegelikud kulutused osutuvad eelarvesse planeeritutest tavaliselt väiksemaks.
Läti ja Eesti rahvaloenduse kulude võrdlusest saab pikemalt lugeda tänasest Äripäevast. Samuti nendest Eesti firmadest, kes rahvaloenduse pealt Eestis teenivad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Konkurentsitihedas ja kiiresti arenevas maailmas on tõeliselt oluline see, et ükski kõne ega kontakt kaduma ei läheks – kui teie ettevõte jääb tabamatuks, ei jää klient ootama, vaid võtab ühendust järgmise sama teenuse pakkujaga ning lööb käed. See võib aga teie ärile kalliks maksma minna. Et sellist olukorda ei tekiks, siis saab appi tulla
Esecom, kes aitab luua teie ettevõtte vajadustele vastava kõne- või kontaktikeskuse. Koos tehakse selgeks, millised on ettevõtte vajadused ja milliste suhtlussüsteemi funktsionaalsustega saab töötajate ja klientide rahulolu tõsta.