Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hädaolukorra seaduse eelnõu jõuab riigikogu täiskokku
Riigikogu põhiseaduskomisjon otsustas oma tänasel istungil saata täiskokku esimesele lugemisele valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on täiskogus esimesel lugemisel 18. aprilli, teatas riigikogu pressitalitus. Komisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada.
„Me kuulasime täna ära ka pangaliidu, telekommunikatsiooniettevõtete ja Eesti Panga seisukohad. Need puudutasid eelkõige tähtaega, millal seadus peaks jõustuma ja Eesti Panga osas ka volitusnormi, et Eesti Pank saaks oma määruse tasandil sõnastada, mida sisaldab seadusega tagatav elutähtis teenus. Ma usun, et eelnõu teise lugemise käigus me leiame ka sobivad lahendused ja viime eelnõusse vajalikud muudatused, “ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš.
Seaduse eesmärk on tagada elutähtsate teenuste toimepidevus olukorras, kus välisriikides asuvad teenust tagavad infosüsteemid ei toimi või elektroonilise side teenus välisriikidega on katkenud.
„Hinnanguliselt on teenuse osutamiseks vajalike infosüsteemide ja pädevuse Eestist väljaviimise risk kõige suurem finants- ja sidesektoris. Kui nt katkeks ööpäevaks Eesti mõne suurema turuosaga panga kesksete infosüsteemide töö ja selle tagajärjel ei töötaks kaardimaksed, internetipank ega sularahaautomaadid, mõjutaks teenusekatkestus mitte ainult pangateenuste tarbimist, vaid otseselt inimeste heaolu ja turvalisust, sest inimestel ei pruugi olla sularahavarusid ning seetõttu ei ole neil võimalik osta toitu, autokütust jm esmatarbekaupu. Olukorras, kus elektroonilise side teenus välisriikidega ei toimi, katkeks ka igasugune telefonivõrgu ja mobiilside toimimine. See mõjutaks otseselt riigis kõigi oluliste elutähtsate teenuste toimimist ning võib kaasa tuua ka inimohvreid, kui abivajajatel ei ole võimalik abi kutsuda,“ selgitas Boroditš.
Eelnõuga suurendatakse rahatrahvi elutähtsa teenuse osutamise elektroonilise turvalisuse nõuete rikkumise eest juriidilisele isikule seniselt 6400 eurolt kuni 20 000 eurole. Eelnõu praeguse redaktsiooni kohaselt peaks seadus jõustuma 1. jaanuaril 2013.
Põhiseaduskomisjoni istungil osalenud siseminister Ken Marti Vaher osutas, et jõustumise osas on võimalik leida ka kompromiss, et kõik seaduse osalised oleksid tähtajaks valmis seadust täitma.
Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb
Seotud lood
Tänapäeval on arvutist saanud partner, kes võtab enda kanda rutiini ning laseb kasutajal keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Tehisintellektiga (AI) varustatud masinad ei ole enam kauge tulevikuvisioon, vaid abilised, mis muudavad töö sujuvamaks ja loovamaks.
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele