14. mai 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Väikeste summade tasumise juures on omad ohud – Andmekaitse Inspektsioon arvab, et saadud info pole anonüümne ning seda võidaks ära kasutada näiteks reklaami huvides.

Näiteks ostetakse nutitelefoni rakendusi, tasutakse võrgus kättesaadava ajakirjanduse lugemise eest artiklipõhiselt. Selliste tasuliste teenuste pakkujatel on võimalus Andmekaitse Inspektsiooni aastaraamatu andmetel maksete kohta saadud andmeid ära kasutada reklaami eesmärgil. Võimalik, et hiljem on isegi tuvastatav, kes, mis ajal  ja millist artiklit luges.

Enamik interneti maksevahendeid ei võimalda anonüümsust. Anonüümsed ettemaksukaardid ei ole kuigi laialt levinud.

Andmekaitse Inspektsiooni töögrupp rõhutab, et õigusaktid ei tohiks keelata anonüümseid makseid. Seadusandjad peaksid just kohustama anonüümsete ja pseudoanonüümsete maksete kasutamist ning teenusepakkujad peaksid neid võimaldama. Kasutajatele tuleks selgitada makseviisi valikuid.

Autor: ituudised.ee - Äripäeva IKT uudiste teemaveeb