Autor: Marek Mühlberg • 12. oktoober 2012

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Eesti on välja arendanud erinevaid teenuskanaleid, kuid avalike teenuste kättesaadavus on tarbija jaoks ikka killustatud,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Marika Priske avalike teenuste teemalist diskussiooni sisse juhatades. 

Ka möödunud aastal esitletud OECD riigivalitsemise raport rõhutab, et avalikke teenuseid on vaja pakkuda terviklikumalt ning nende kättesaadavust üle riigi parandada. Riik on kodaniku jaoks personaalsem, kui on oma teenustega seal, kus inimene käib või viibib ning suudab lisaks järelevalvele pakkuda ka teavet ja tuge, leidsid tippjuhid.Riigi e-teenuste arendamine on vähendanud otseseid füüsilisi kliendikontakte. „Samas võime küsida, kas see on suurendanud personaalse lähenemise tunnet avalike teenuste tarbimisel,“ küsis Priske. „Pigem on tekkinud olukord, kus meil on palju erinevaid teenuseid erineva loogika, tehnoloogilise taseme ja funktsionaalsusega.“Kliendikülastuste vähenemise ning kärbitud ja külmutatud eelarvete tingimustes on riigiasutused küsimuse ees, kas ja kuidas pakkuda teenuseid füüsilistes teeninduskohtades Eesti erinevates regioonides, maakondades ja kohalikes omavalitsustes. Lisaks pole käesoleval aastal läbi viidud kodanike e-teenustega rahulolu uuringu järgi 21 protsenti Eesti elanikest vanuses 16-74 kunagi internetti kasutanud.Samas ei lahenda pelgalt füüsiliste teeninduskohtade olemasolu nn personaliseerituse probleemi, leidsid tippjuhid. Kui inimene ei tea, kes tema probleemi võiks lahendada, siis ligi mitmesajast riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt avatud füüsilisest kontaktpunktist on tal tõenäoliselt vähe kasu.Möödunud aastal valminud OECD raporti põhjal tuleb Eestil liikuda ühtsema riigivalitsemise suunas, kasutades maksimaalselt ära piiratud inim- ja finantsressursse, suurendades innovatsioonisuutlikkust ning täiustades riigivalitsemise paindlikkust ja koostööd. Nagu ka möödunud aastal, on OECD raport ja selle ettepanekud konverentsi peateemaks.Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide konverents toimub kolmandat korda. Konverentsil osalevad ministeeriumide kantslerid ja asekantslerid ning ametite ja inspektsioonide peadirektorid.Pildid: http://valitsus.ee/et/uudised/pildialbum#2483-1

OECD raport ja tegevuskava: http://valitsus.ee/et/riigikantselei/oecd-raport