Aastaid tagasi tegi Eesti otsuse, et meist ei tohiks saada hasartmänguparadiis. Malta riik otsustas teistpidi ning täna on seal veerand tuhat internetikasiinot, kuid eestlastest on saanud ühed suuremad seal registreeritud neti-mängupõrgute tarkvaraarendajad.
"Ma võin öelda, et Malta kaughasartmängu sektori tõenäoliselt üks suuremaid kasusaajaid on Eesti," märkis Malta loterii ja kaughasartmängu turgu reguleeriva ameti (Lotteries and Gaming Authority) juht Reuben Portanier.
Portainer meenutas, et kui kümmekonna aasta eest oli vahemeres asuvas väikeriigis 12-13 netikasiino operaatorit, siis tänaseks on Maltast saanud 250 internetikasiino kodu ning sinna on koondanud suur osa Euroopa kaughasartmängu alasest oskusteabest.
"1990. aastate alguses algas Maltal revolutsioon, kui valitsus otsustas, et peame jõudma infoühiskonna esirinda," selgitas Portanier. 2000. aastateks oli riik tunnistajaks sellele, kuidas huvi interneti õnnemängude vastu kasvas. Kaughasartmängu turul oli tollal tegijaid vähe, aga valitsus prognoosis, et see võib peagi muutuda ning 2004. aastaks töötati välja vastav seadusandlus.
Artikkel jätkub pärast reklaami
See ärataski ettevõtjate tähelepanu. "Põhjus, miks netikasiinod ikka Maltale tulevad on lihtne - Malta oli esimene EL riik, mis reguleeris kaughasartmängu sektori. Reguleerimine on andnud meile suure kogemuse, kuid samas on meil ka kohaliku teenusepakkuja kogemus," märkis Portanier. Maltal on hulk teenusepakkujaid spetsialiseerunud internetikasiinodele - auditeerimisfirmad, IT-firmad, telekommunikatsiooni ettevõtted, pangad, juristid, konsultandid. "Meil on välja arenenud spetsiifiline iGaming-ekspertiis ning see meelitab jätkuvalt operaatoreid Maltale," rääkis ta.
Pikemalt loe tänasest Äripäevast.
Autor: Kristi Malmberg, Katre Pilvinski
Seotud lood
Üha rohkem inimesi töötab hübriidrežiimis ehk kontoris viibimise ja kodus töötamise vaheline piir on hägustunud. Sellega koos muutuvad üha paindlikumaks ka töötamiseks vajalikud lahendused. Üheks uuenduseks on tõsta veebikoosolekute ja sündmuste korraldamise tehnilist kvaliteeti ning tõhusust, ent milliseid võimalusi lähitulevik pakub?