Tark töö vajab uut määratlust

Praegu on seaduse otsustav koht punkt, et tööloa saajale tuleb maksta vähemalt 1,24 Eesti keskmist palka. See palgakriteerium toimib targa töö kaudse määratlusena: tark töö on mis tahes töö, mis pole odav. Selline kriteerium, mis majandussektoreid ei diferentseeri, on mugav ning sobib hoiakuga, et ei tasu protsesse liigselt juhtida.

Tark töö võiks tähendada enamat kui “mitteodav töö”. Mis on parem üldkriteerium, pole muidugi kerge öelda: “kõrgharidusega spetsialistid”, “doktorikraadiga inimesed”, “selliste alade spetsialistid, mis annavad kõrget lisaväärtust” jne võiks töölubade praktikat mõjutada erinevalt. Kuid igal juhul saab üldkriteerium vaid vihjata mõiste piirjoontele. Tark töö tuleks määratleda ekstensionaalselt, ametite või valdkondade nimekirja alusel.

Tarkade töökohtade nimekiri võiks alata IT-spetsialistidega. Veelgi parem oleks paigutada infotehnoloogid omaette immigratsioonikategooriasse ja võimaldada nende töölubade puhul kiir- ja välkmenetlust. Lisaks võiks IT-spetsialistide immigratsioonikvoodi lahutada üldistest kvootidest. IT-kvoot võiks vastavalt vajadusele olla kas 100, 1000 või piiramatu arv inimesi aastas, olenemata sellest, missugune on kvoot kõigi teiste valdkondade peale kokku.

Koostada esialgu kas või lühikegi tarkade (või eriti tarkade) tööde nimekiri oleks hea võimalus riigi arenguvajadustest täpsemalt mõtelda.

Pikemal kujul on lugu loetav 18. jaanuari 2013 Äripäevas.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Autor: Vilja Kiisler, Tiiu Hallap