"Seebikarpide" surm aitab Eesti IT-sektorit 

Digikaamerate müüginumber on aastaid kahanenud, ent viimastel kuudel on trendist saanud järsk kukkumine. Digikaamerad on turuosas ja tarbija taskus pidanud taganema eelkõige kaameraga nutitelefonide eduka pealetungi tõttu.

Kõigi point-and-shoot-tüüpi kaamerate (nn seebikarpidest kuni professionaalide fotoaparaatideni) müük ühikutes vähenes maailmas 2012. aastal 28% võrra, oluliselt kiiremini kui tunamullu. Ent siis tuli aastalõpu tarbimisbuum, mille ajal miljonid inimesed liikusid seebikarpidelt ja tavamobiilidelt üha soodsamaks muutuvatele nutitelefonidele. Digikaamerate mulluse 4. kvartali müügimaht oli juba 33% madalam võrreldes aasta varasemaga.

Need arengud mõjutavad Eesti IT-majandust positiivselt. Kuna kahjuks – või siis hoopis õnneks – meil ei toodeta ei telefonide ega kaamerate riistvara, on Eesti tootjatel suurem võimekus just tarkvaras. Sisenemisbarjäär tarkvararakenduse turule on oluliselt madalam ja meie IT-sektoril paistab minu hinnangul konkurentsivõimet olevat. Ambitsioonikaid ja edukaid tarkvarafirmasid on siin palju.

iPhone on nüüd juba parem kaamera kui seebikarp. Praegu liigub telefonikaamerate paremus mööda hinnaredelit alla ka odavate Androidideni ja tsükkel saab läbi. Eraldi kaamerad jäävad alles ja arenevad päris huvitavalt edasi high-end-seg­mendis. Märksõnad on siin tarkvara ja ühenduvus. Telefon ei jää ainsaks seadmeks, millel tarkvara “rauaga” sama oluliseks kasvab.

Autor: Alo Merilo