5. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mäletate veel neid aegu, kui ema põlle alt esimesse klassi läinud jüts istus järgmisel päeval juba vene keele tunnis? Või neid aegu, kui usuõpetus oli üleriigiliselt esimese klassi laste krihvlite pureda? Praegu on selleks inglise või prantsuse keel, mis värskeid koolilapsi ja nende vanemaid ennast pingutama sunnib.

Praegu on võõrkeelte oskus muutunud sisuliselt hügieenifaktoriks, mis iseenesest ei anna tulevasele globaalsele tööjõuturule sisenejale mitte ühtegi olulist eelist. Samas on päris mitu keelt, mille oskaja võib olla rahvusvaheliselt edukas ettevõtja juba 10aastaselt. Need keeled ei kuulu ühegi rahvusriigi juurde, ent neid keeli räägitakse üle maailma.

Kujutage ette, kui teie laps suudaks ise programmeerida ingliskeelse rakenduse ümber eestikeelseks. Või programmeerida rakenduse, millest kasvaks välja midagi nii suurejoonelist, nagu seda on Apple või Facebook? Steve Jobs oli 21aastane, kui ehitas oma garaažis esimese Maci arvuti, millest on praeguseks kasvanud maailma üks edukamaid kaubamärke. Mark Zuckerberg oli 20aastane, kui esimest korda Facebooki maailmale presenteeris.

Kuidas oleks juba varases nooruses võimalik mängida digimaailmas digireeglite järgi, kus maksab ainult kas õige või vale, loe edasi Äripäeva paberlehest.

Artikkel ilmub EMT, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Äripäeva arvamuskonkursi “Edukas Eesti” raames.

Autor: Alo Merilo, Heiki Urbala