Autor: Marek Mühlberg • 20. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Seekordses voorus otsisid meeskonnad lahendusi nii tänavate löökaukude parandamisele kui avanenud elektriturul kasulike otsuste tegemiseks.

Valdkonniti laekus enim taotlusi elektroonika ja mehhaanika (19 taotlust) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (14 taotlust) valdkondades. Keskkonnatehnoloogia valdkonnas esitati rekordiliselt 10 taotlust.

„Taotlusvoor näitas, et Eestis ei looda uusi tooteid ainult IT valdkonnas ning nutikad ideed tekkivad käsikäes ühiskonnas esinevate probleemidega. Seetõttu paistsid taotluste hulgast silma näiteks lahendused, mis muudaksid kevadiste löökaukude lappimise kiireks ja kuluefektiivseks, aitaksid tarbijatel orienteeruda ja tarkasid otsuseid teha avanenud elektrituru tingimustes või hoopis lühendaksid arstiootejärjekordi telemeditsiini uudsete teenuste abil,“ kommenteeris taotlusi Tehnopoli juhatuse liige Pirko Konsa.

„Kolmandas taotlusvoorus esitatud projektid ei jäänud varasemale kahele voorule kvaliteedi osas kuidagi alla. Ükski idee pole kaitstud ebaõnnestumise eest, kuid olen veendunud, et katse-eksitusmeetod on palju kestlikum, kui pseudoteadusliku planeerimise abil teostatavad revolutsioonilised muudatused. Seega on esmaste prototüüpide loomise võimaldamine kindlalt edasiviiv,” ütles Swedbanki ettevõtete panganduse juht Robert Kitt.

Laekunud taotlusi hakkavad hindama eksperdid Priit Alamäe (Webmedia), Pirko Konsa (Tehnopol), Robert Kitt (Swedbank), Yrjö Ojasaar (Publification.com), Andrus Oks (Eesti Arengufond), Jaanus Tamm (Defendec), Almar Proos (Favor) ja Siemon Smid (Tallinna Tehnikaülikool). 16. aprilliks selguvad need projektid, mille elluviimist Prototroni rahastust täies mahus finantseeritakse.