Talleggi juhatuse esimees Teet Soorm rääkis, et nende ettevõttes on töötajate jälgimise süsteem olemas. Selle abil jälgitakse, kas tööaega kasutatakse otstarbekalt ning et palgaarvestuses oleksid numbrid korrektsed.
„Tööaja jälgimine on meil tehase-, farmi- ja vabrikutöötajatel, kes sisenevad ettevõtte territooriumile töötõendiga," rääkis Soorm. "Tõend registreerib tsehhi või farmi sissetuleku ja lahkumise aja. Saan iga hetk arvutist vaadata, kas töötaja on tööl, mis kell ta sisenes ja mis kell lahkus,” kommenteeris Soorm.
Ta leidis, et ega süsteem muud annagi, kui võimaluse jälgida töötaja tööaega ning kui ei ole palgalehti, siis aitab kontrollida, ega midagi valesti täidetud ole.
„Kui on palju töötajaid, siis igaühe järele joosta ei jõua,” nentis ta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Äripäev küsis ettevõtetelt, kas ja kui palju ning mis otstarbel kasutatakse töötajate jälgimise süsteeme.
Seotud lood
Konkurentsitihedas ja kiiresti arenevas maailmas on tõeliselt oluline see, et ükski kõne ega kontakt kaduma ei läheks – kui teie ettevõte jääb tabamatuks, ei jää klient ootama, vaid võtab ühendust järgmise sama teenuse pakkujaga ning lööb käed. See võib aga teie ärile kalliks maksma minna. Et sellist olukorda ei tekiks, siis saab appi tulla
Esecom, kes aitab luua teie ettevõtte vajadustele vastava kõne- või kontaktikeskuse. Koos tehakse selgeks, millised on ettevõtte vajadused ja milliste suhtlussüsteemi funktsionaalsustega saab töötajate ja klientide rahulolu tõsta.