Autor: Kadri Põlendik • 27. märts 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„See eelnõu on esimene samm suunas, et Eesti hakkab tegema tarku valikuid nende inimeste osas, keda tahame siin tulevikus näha, ja ühtlasi muudab ka Eesti potentsiaalselt atraktiivsemaks välismaise talendi jaoks,“ kommenteeris Paananen seadusemuudatust.

Ta leidis, et atraktiivsus on oluline, sest on oskusi, mida Eestis ei õpetata, kuid läheb siin vaja. Samuti märkis Skype'i juht, et koostöö rahvusvahelise kogemusega inimestega avardab maailmapilti ka eestlaste jaoks ning see on meile hea võimalus saada kiiremini targemaks. „Selline on ka mu enda kogemus,“ sõnas Paananen.

Skype’i Tallinna kontoris töötab inimesi 38 riigist, kuid Paananeni sõnul on nad pidanud uue tööjõu otsingul loobuma kandidaadist, kes on pärit väljastpoolt Euroopa Liitu. „Arvan, et see loobumine on meile nähtamatult toimunud ka juba enne selle protsessi algust,“ lausus Paananen ning pidas põhjuseks asjaolu, et praegu ei ole Eesti tippspetsialistile atraktiivne koht.

„Kõrgema kvalifikatsiooniga inimeste tööturg on sisuliselt kogu maailm. Riigid, kus pööratakse sellele tähelepanu, oskavad ennast teha atraktiivseks sellele talendile. Kui meie peame andma palju lisaselgitusi ega saa olla kindlad selle protsessi sujuvuses, siis me ei suuda konkureerida nende teiste riikidega samal tasemel selle kõrge kvalifikatsiooniga inimese värbamisel,“ argumenteeris Paananen.