Autor: Kaisa Gabral • 2. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

"Eduka Eesti" konkursi võitsid Age McCanni loovjuht Heiki Urbala ja IT-konsultant Raul Ennus, kes mõlemad käisid välja idee õpetada lapsed programmeerima juba esimestes klassides.

"Mõte on õige selles võtmes, et muudatusi ja uuendusi vajab haridussüsteem kindlasti. Iseasi, kas just programmeerimise õpetamine lasteaia tasandil see kõige tulemuslikum muudatus on. Eelkooliealised ei hakka maailmaturule tarkvara kirjutama. Selleks ajaks, kui nad tööealiseks saavad, on programmeerimine tundmatuseni muutunud," arvas Pillesaar.

Programmeerimine arendab tema hinnangul teoreetilises plaanis loogilist ja tehnilist mõtlemist. Kuid seda, kas ta õpetab seda paremini kui klassikaline matemaatika, on Pillesaare hinnangul raske öelda. "Mulle isiklikult tundub, et enne on mõistlikum baasdistsipliinid omandada ja siis hakata rakendusi valmistama. Põhimõtteliselt saab ju näiteks klaverimängu ka ilma muusikateooriata õppida, aga heliloojaid või dirigente me sel viisil ei koolita. Kooliealistele lastele on selline samm programmeerimise suunas Progetiigri programm," lisas Pillesaar.

Tema hinnangul on peamine süsteemne mure haridussüsteemis individuaalse lähenemise võimaluste vähesus ehk kõigi ühel viisil ja ühes mahus õpetamine. "Pole ju uudis, et erinevatel lastel võib erinevate ainete osas andekus erineda kordades. Samuti erinevad lapsed oma õppeviiside poolest. Kui introverdile sobib isesesisev raamatust õppimine, siis ekstravert tahab grupitöös õppida ja õpetajaga suhelda. Nii ongi, et poole ajast tegelevad pooled lapsed tänases universaalkoolis oma aja ebaefektiivse kasutamisega. Nad võiksid sama ajaga midagi muud õppida või mõnel muul viisil kordades rohkem õppida. Või minna koju mängima," arvas ettevõtja.

Peamine võimalik lahendus on Pillesaare hinnangul suurem hariduseelarve ja väiksemad, sõbralikumad ja paindlikumad klassid. "Kuni äärmusjuhtudel eraõpetajani välja, õpetagu ta siis programmeerimist või grammatikat. Juurprobleem on ikkagi majanduslikku laadi. Mis tahes individuaalne õpe – programmeerimine või klaveritunnid – on kallis," lisas ta.

Haridus- ja teadusministeeriumi infotehnoloogia nõuniku Jaak Antoni sõnul on programmeerimise õpetamise põhiline eesmärk struktureeritud loogilise mõtlemise arendamine. "See on elus edukaks hakkamasaamiseks kindlasti vajalik kõigile. Oleks aga väär mõelda, et soovime kõigist programmeerijaid koolitada," märkis Anton ja lisas, et loodab sellele ideele hoogu, kuid samas rõhutas, et see suure vaimustusega muud olulist ei varjutaks.