Autor: Rainer Saad • 11. aprill 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pärast 60-protsendilist langust tegi virtuaalraha põhjast kiire taastumise ning on tõusnud tänase hommikuga 180 dollarini. See on üks viimastest veidratest hinnaliikumistest valuuta puhul, mis on tegelikult täielikult reguleerimata.

Peale Küprose võlakriisi, kui hoiustajad hakkasid deposiitide maksu kartma, on bitimünt väga populaarseks muutunud. Kuid kriitikud muretsevad, et kuna virtuaalraha põhineb ainult arvutivõrgul ning valitsustel pole selle üle järelvalvet, võib see sattuda häkkerite rünnaku alla ning kasutajad võivad oma mündid kaotada, kirjutas CNBC. 

Bitcoine luuakse arvutite poolt, mis suudavad lahendada keerukaid krüptograafilisi probleeme. Kui varem võisid bitimündi pioneerid münte luua enda sülearvutites, siis nüüd on vaja märksa võimekamaid arvuteid.

Müntide omanikud hoiavad oma bitcoine elektroonilistes rahakottides, mille saab ära tunda väga pika tähe- ja numbrirea järgi. Näiteks rahakotile „1933lkjlkjsdFGLKSljkdj9873jkjl“ võib kuuluda 100 000 münti, mille väärtus on üle 10 miljoni dollari. Kõik võivad vaadata kasutajate rahakotte, kuid kasutajad ise saavad jääda anonüümseteks.

2. aprilli seisuga oli olemas 250 rahakotti, mille bitcoinide väärtus ületas 1 miljoni dollari. Praeguseks on loodud pisut rohkem kui 11 miljonit bitcoini.

„Virtuaalraha on maksevahend, millel võib mõnedes oludes olla päris raha omadused, kuid sellel pole kõiki õige raha tunnuseid,“ ütles Bloombergile USA rahandusministeeriumi finantskuritegude osakond.

Bitcoini on võimalik osta rohkem kui 700 000 poest, sealhulgas ka Wal-Martist. Bitcoinide eest saab osta või müüa palju erinevaid tooteid – alates söögist ja joogist kuni autode ja majadeni.

Vaatamata eilsele langusele on bitcoini väärtus kasvanud aastaga kümnekordselt.