Bitcoin - protest finantssüsteemi vastu

Kuna finantskriisi aastatel langes keskpankade maine rahatrükkimise tagajärjel väga madalale ning usaldus valitsuste vastu on riigivõlgade paisudes ja eelarvejageluste tõttu tekitanud rahva meelepaha, on hakatud otsima praegustest finantssüsteemidest sõltumatut alternatiivi, kirjutab börsitoimetaja Rainer Saad.

2009. aastal loodud elektrooniline raha bitcoin ei sõltu keskpankadest ega valitsustest. Praeguseks saab sellega juba mõnes poes osta nagu tavavaluutaga. Ühed nimetavad seda Ponzi skeemiks, teised tulevikurahaks. Mis see tegelikult on, näitab aeg.

Kuid vaadates bitimündi praegust menu ja millist tähelepanu on see finantsringkondades saanud, svõib tõdeda, et sellise võimaluse on tõsine huvi. Bitcoini näol on tegemist ka mõningase trotsiga praeguse süsteemi vastu, kuna see kutsub oma olemusega üles looma uut ja paremat süsteemi. 

USA keskpank on finants- ja majanduskriisist taastumiseks trükkinud juurde triljoneid dollareid. Majanduse ergutamiseks on rahatrükkimise teed läinud ka Suurbritannia ning Jaapan. Maailma suurimad rahandussüsteemid suure surve ning usalduskriisis. Juba räägitakse, et USAd ähvardab võlakriis ning riigivõla kasvades muutub maailma suurim majandus Kreeka sarnaseks.

Finantseksperdid on prognoosinud, et Euroopa Keskpank paneb lõpuks ka oma trükipressi tööle. Kõik see on vesi alternatiivide veskile. Üks selline on olnud näiteks kuld, kuid peale selle võivad esile kerkida ka teistsugused valikud, nagu näiteks bitcoin.

Keskpankadest ja valitsustest sõltumatu virtuaalraha Bitcoini mitmetuhande kornde hinnatõus ja sellega kaasnev miljonäride tekkimine on internetihullus, sellest loe pikemalt tänasest Äripäevast. 

Autor: Vilja Kiisler, Rainer Saad