Autor: Ave Lepik • 2. juuli 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Töötleva tööstuse müük kasvas mais 9,8%, lisaks arvuti- ja elektroonikaseadmetele andsid panuse ka toiduainete, ehitusmaterjalide ning puit ja keemiatoodete müük.

"Arvutite ja elektroonikaseadmete tootmise osakaal ettevõtete kogukasumis ning panus SKP kasvu on olnud väga oluline," kommenteeris Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina. "Selle aasta I kvartali 1,1%-se SKP kasvu juures panustas arvutite ja elektroonikaseadmete tootmine enam kui poole majanduskasvust ning selle tegevusala kasum moodustas töötleva tööstuse ettevõtete kogukasumist ligikaudu viiendiku."

Järgneb Mertsina töötleva tööstuse toodangu kommentaar:

Töötleva tööstuse toodangu müük välisturule on sel aastal kasvanud kiiremini kui müük koduturule. Töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks kasvas mais 12%, kusjuures kõige kiiremat kasvu näitasid rõivatoodangu, farmaatsiatoodete, ehitusmaterjalide ja elektriseadmete toodangu müük ekspordiks. Kodumaisele turule suunatud töötleva tööstuse toodangu müük kasvas 5%, kõige kiiremini kasvasid arvutite ja elektroonikatoodete, keemiatoodete ning transpordivahendite müük.

Energiasektori toodangu kasv püsis aprillis ja mais 10-11% juures, kusjuures elektritoodang kasvas aastases võrdluses 17%. Elektritootmise kasvu toetas tugev elektri eksport, mis kasvas mais 36%. Elektri eksport on kasvanud kiiresti alates möödunud aasta detsembrist. Käesoleva aasta viie kuu jooksul on elektri eksport kasvanud keskmiselt 71%.

Eesti peamistel eksporditurgudel on nõudlus jätkuvalt nõrk, samas on Rootsis töötleva tööstuse ostujuhtide indeks (PMI) järk-järgult paranenud ning majandus tervikuna näitab paranemise märke.

Venemaa seniseks kasvumootoriks olnud eratarbimine on aga nõrgenenud ning jaekaubanduse kasv oluliselt aeglustunud. Valitsus ja keskpank on välja töötamas mitmeid majanduskasvu stimuleerimise abinõusid. Samas vaevavad majandust pigem struktuuriprobleemid, mitte raha hind, mille alandamiseks on asutud intresse langetama. Soome keskpank korrigeeris juuni keskel Soome majanduskasvu sellel aastal languseks ning alandas tunduvalt järgmise aasta majanduskasvu prognoosi. Välistatud ei ole täiendavad eelarvekärped, mis võivad sisemajanduse nõudlust veelgi vähendada.

Eesti tööstuse kindlustundeindikaator, mis aprillis järsult halvenes, paranes mais. Kindlustunde paranemise põhjustas ettevõtete positiivsem väljavaade tootmiseks lähikuudel. Kuigi nii euroala tervikuna kui meie peamiste kaubanduspartnerite majandused ei ole veel kaugeltki kosunud, on raskem aeg jäänud ilmselt eelmise aasta lõppu. Seetõttu võib oodata töötleva tööstuse mõõduka kasvu jätkumist ka lähikuudel.