Autor: Kaisa Gabral • 15. oktoober 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Täna kogunesid riigikogus erinevad riigiesiundajad ja komisjonide esindajad, et arutada  tarbijakrediidi valdkonna olukorda ja probleemide seoses nn SMS laenudega.

„Kiirlaenukontorid ei anna ülevaadet oma üleval olevatest laenudest. Sektorist ülevaate saamine on vaevaline. Iga sektor peaks olema kellegi analüüsi, järelevalve objektiks. Kiirlaenuturul seda täna ei ole. Areng on olnud tormiline. Ametnikkondlikus mõttes omanikuta sektoriks olemine pole hea,“ märkis Danilov arutlusringis.

Tema sõnul on 2012. aastast sms-laenu turumaht 115 mln eurot ja see on kiiresti kasvanud. „Veerandi sellest moodustab järelmaks ja ülejäänud laenud. Turul tegutseb üle saja ettevõtte, 90% turumahust annavad 30 ettevõtet, pool turgu on aga kuue ettevõtte käes. Kui me räägime sellest, et pool turu mahtu on kuue ettevõtte käes, siis kui me selgitama välja nende praktika, saame poole turu osast juba selgemaks,“ lisas Danilov.

„Majandustegevus on tulus selles sektoris. Oleme üritanud hinnata kasumi osakaalu intressi tuludest, see on 30-40%. See on päris kõrge, aga pole enneolematu. Samas on see heitlik, on ka juhtumeid, kus tehakse aasta-paar tööd kahjumiga,“ märkis Danilov.

SMS-laenu võetakse tema sõnul peamiselt tuginedes emotsioonidele. „SMS-laenu võetakse teinekord otse peolt. On ka peresid, kes kasutavad seda laenu ja maksavad palgapäeval tagasi,“ märkis Danilov.

Tema sõnul on hetkel Eestis 3445 isikut, kes on kiirlaenu ja lühiajalise laenu maksmisega sattunud raskustesse. „Kuid tõenäoliselt neid isikuid on rohkem, kõik ei ole maksehäireteregistris üleval lihtsalt,“ lisas Danilov.