25. november 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Kui uus süsteem on lihtne ja töötab tõrgeteta, siis on kõik korras. Korralikud ettevõtted esitavad praegugi andmed töötajate kohta haigekassale, seega erilist probleemi või töökoormuse kasvu ette näha ei ole. Samale seisukohale asus ka ehitusettevõtjate liit.

Võib-olla annab register ehitussektoris väikest efekti riigihangete objektidel. Vaevalt maksuamet suudab aga hakata massiliselt kontrollima selle seadusemuudatuse valguses töötajaid era(mu)ehitustel, kus probleemid on suuremad.

Maksude paremaks laekumiseks tasuks pigem analüüsida, kas tasuks Eestiski rakendada riigisisese käibemaksu nn pöördmaksustamist, mida võimaldab ELi käibemaksu direktiiv. Pöördmaksustamine on kujunenud üheks populaarsemaks meetmeks, millega ELis võideldakse käibemaksupettuste vastu. Seda on hakatud kasutama Soomes ja erinevatel andmetel ka Rootsis, Belgias, Hollandis jne.

Pikaajalise stabiilse arenguga riikides on samas viidud maksuseadustesse nii palju muudatusi ja erisusi, et tavalisel inimesel või ettevõtjal on neis raske orienteeruda. Sageli on isegi spetsialistidel maksuasjade mõistmisega tõsiseid raskusi.

Eesti maksusüsteem on üldiselt lihtne ja selge, seda on kiitnud ka välisinvestorid. Seega peab muutmisega olema ettevaatlik ja kõiki muudatusi enne tõsiselt analüüsima ja kaaluma.

Autor: Peep Talimaa, Arsi Kook