26. november 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nokia aktsionär: hea, et unustasin aktsiad müüa

Võib-olla polegi paha, et Nokia aktsiad ununesid mul mõni aasta tagasi müüa, tõdes Nokia väikeaktsionär Tiit Elenurm ettevõtte aktsionäride koosolekul.

"On ju nende turuväärtus septembri algusest kahekordseks tõusnud ja juhatuse visioon sisendas lootust, et edasine tõus on võimalik," kommenteeris ta.

Tiit Elenurmi reportaaž Nokia aktsionäride koosolekult: 19. novembril oli Helsingi jäähalli kogunenud üle 5000 inimese – seekord mitte spordivõistlusele, vaid Nokia aktsionäride erakorralisele üldkoosolekule. Korraldajad olid hoolitsenud, et innukamad aktsionärid saaksid juba paar tundi enne koosolekut asuda jäähallis keha kinnitama. Kohvitasside ümber kostus valdavalt vaikset soomekeelset suminat ja naeratavaid nägusid oli vähe. Vaid üksikud teiste riikide aktsionärid olid jäähalli jõudnud. Mina Eesti väikeaktsionärina nende hulgas.

Viietunniseks veninud koosoleku lõpuks selgus, et koos elektroonilises eelhääletuses osalenutega oli 99% aktsiate arvuga määratud häältest antud Nokia mobiiltelefoniäri Microsoftile müügi poolt. Hääletustulemuse järgi võiks arvata, et oli igav koosolek. Siiski mitte.

Arvamus: Elop töötas USA luureorganite heaks. Põnevaks läks juba koosoleku esimestel minutitel, kus üks aktsionäre soovis, et koosolekul osalevad Nokia juhatuse liikmed ja tippjuhid võtaksid istet laval, näoga aktsionäride poole. Istekohti siiski ei muudetud.

Aktsionäride kaheminutilise limiidiga piiratud küsimusi oli üle 30 ja enamasti kujunesid need pikemateks sõnavõttudeks, mis koos vastustega võtsid kokku aega peaaegu neli tundi. Paljudes emotsionaalsetes sõnavõttudes tabasid kriitikanooled Nokia ja Microsofti koostöö sümboliks kujunenud vahepealset Nokia tippjuhti, praegu Microsoftile müüdavat mobiiltelefoniäri juhtivat Stephen Elopit.

Tagasihoidlikumad esinejad kahtlustasid teda ebalojaalsuses Nokia suhtes ja sõnakamad USA luureorganite heaks töötamises ning Euroopa suurfirmade õõnestamises. Juhatuse praegune esimees Risto Siilasmaa seevastu tunnustas enda esinemises Elopi panust ja püüdis näidata, et aastal 2011 tehtud otsusele Windowsi operatsioonisüsteemi kasuks tegelikult paremaid alternatiive ei olnud, sest Androidi operatsioonisüsteemil põhinevate nutitelefonide turul on praegu terav konkurents 500 tootja vahel, kus kasumisse jõudmine õnnestub vähestel.

Alternatiive Microsofti pakkumisele polnud. Siilasmaa andis enda ettekandes haarava ülevaate Micorosoftiga peetud läbirääkimiste käigust ja avas aktsionäridele kinnitamiseks esitatud müügilepingu laiema strateegilise tausta. Jäi mulje, et ta on lisaks headele strateegiakoolitustele saanud tugeva ettevalmistuse suhtekorralduses.

Ajuti tajusin sarnasust riigikogu infotunniga, aga erinevalt mõnest Eesti poliitikust ei püüdnud Siilasmaa ega teised Nokia juhatuse liikmeid küsijaid naeruvääristada, isegi kui selleks oli põhjust. Nad tunnustasid tegelikele tuleviku riskidele suunatud küsimuste esitajaid ja püüdsid argumenteeritult vastata. Konkreetset vastust ei saanud siiski need aktsionärid, keda huvitasid Nokia juhatuse poolt analüüsitud konkureerivad pakkumised. Nad pidid leppima vastaja tõdemusega, et tõsiseltvõetavaid alternatiive Microsofti pakkumisele ei olnud.

Mitte Nokia kaotus, vaid uus Nokia. Aktsionärid esitasid enda sõnavõttudes erinevaid versioone, millal tehti saatuslikud strateegilised vead, mis Nokia mobiiltelefonide suuna praeguseks on kahjumisse viinud. Pakuti aastat 2000, kui veel tõusuteel oldi, aga ka aastaid 2004-2005 või 2007. Soomlased paistsid hästi mõistvat edu lõksu, mis pikaajaliselt edukaid firmasid võib ähvardada.

Nokia juhatuse liikmete sõnavõttudest ja vastustest küsimustele jäi kõlama mõte, et ei tasu rääkida Nokiast ilmajäämisest, vaid uuesti Nokiast. Uus Nokia on nende strateegilise visiooni kohaselt senisest veelgi teadmuspõhisem ettevõte, mille oskusteave on kriitilise tähtsusega mobiilside võrkude ja kaardilahenduste ning asukohapõhiste teenuste arendamisel. Nokial on 30 000 patenti ja patenditaotlust ning Microsofti tehingust laekuvad 5,4 miljardit eurot võimaldavad uurimis- ja arendustöösse senisest rohkem panustada.

Uus slogan? Väikeaktsionäri rollis tõdesin, et võib-olla ei olegi paha, et Nokia aktsiaid ununesid mul mõni aasta tagasi müüa, sest nende väärtus on tänavu sügisel kahekordseks tõusnud ja juhatuse visioon sisendas lootust, et edasine tõus on võimalik. Igatahes sain mammutkoosolekust kasulikku teavet, mida Estonian Business Schooli magistrantide ja välisriikide üliõpilastega äriühingute valitsemise kursusel arutada. Ja sain aru, et Eestis tegutsevate pankade kaudu rahvusvaheliste korporatsioonide aktsiaid omandanud aktsionärid kasutavad enda hääleõigust nii harva, et ka pankade jaoks on selliste aktsionäride koosolekust osavõtu võimaldamise protseduur uudne.

Aktsionäride koosoleku lõpuosas küsis üks aktsionär, kas Nokia senise slogani "Nokia – connecting people" asemele tuleb midagi uut. Juhatuse esimees lubas sellele vastata tuleval aastal. Jään põnevusega ootama.

Autor: Rivo Sarapik, Tiit Elenurm

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755