9. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Möödunud sajandi viimasest kümnendist on suure võidukäigu teinud elektroonsed maksed, mille populaarsus ja käive on üha suurenenud. Ent ka pangaautomaatide kaudu väljastatava sularaha maht on kasvanud. Viimase kolme aasta jooksul on keskmine pangaautomaadist väljavõetav summa kerkinud 70 eurolt 96 eurole. TSN Emori Eesti leibkondade maksekäitumise hiljutise uuringu kohaselt kasutab endiselt ainult sularaha 12% elanikest (ainult või enamasti pangakaarti kasutab 68%). Sularaha kui makseviis on niisiis ikka levinud.

Sularaha kõrvale tekkinud muude maksevahendite roll on tänu infotehnoloogia tormilisele arengule suurenenud viimasel paaril kümnendil märkimisväärselt. Turvalised ja moodsad maksevahendid, mida on lihtne ja mugav kasutada, on muutunud sularaha kõrval aina tähtsamaks. Suuremat summat on kõige turvalisem ja kiirem maksta elektroonsete kanalite kaudu. Juba 50 000eurose arve tasumine sularahas on nii maksjale kui ka saajale tülikas, rääkimata suuremast summast, mis võib mitmel inimesel ilma eritehnika abita aega võtta mitu päeva.

Igapäevaostude sooritamisel ei saa ometi ilma sularahata hakkama. Sularaha fenomen seisneb selle anonüümsuses ja sõltumatuses. Kui arveldada sularahas, ei sõltuta ei pangakontori lahtiolekust, elektri või interneti olemasolust.

Eesti Panga sularaha- ja taristuosakonna juhataja Rait Roosve selgitab, miks täidab sularaha ikka olulist maksevahendi ja väärtuse säilitaja rolli, ning miks nõudlus sularaha järele suureneb endiselt. Loe pikemalt tänase Äripäeva paberlehes.

Autor: Peep Talimaa, Rait Roosve