Autor: Marta Jaakson • 31. detsember 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

„Palju lihtsam on investeerida ettevõtte kehasse, mis tegutseb sulle arusaadavas majandusruumis, sulle arusaadavate seaduste järgi. Investor on tavaline inimene, kes tahab tegeleda asjadega, mis on tema äri ja mitte tegeleda sellega, mis ei ole,“ nentis Purde.

„Investor on keskendunud ettevõtete otsimisele, mis lendavad. Ta otsib nõela heinakuhjast. Kes veel suudab siia juurde uurida ühe vähetuntud riigi maksuõigust...“ arutles Purde.

Ta selgitas, et kuigi Eesti on mõningates investeerimisringkondades tuntud kui Skype'i sünnimaa või kui innovatiivse tehnoloogia leiupaik, ei pruugi sellest piisata, et maandada paljude potentsiaalsete investorite ebakindlust Eesti ettevõttesse investeerimise ees.

Ta lisas, et on paaril korral palunud juristidel koostada ülevaateid Eesti majandusruumist või seadusandlusest, et investorite võimalikke hirme paaris küsimuses veidike leevendada.

Iirimaa või Luksemburg tekitavad tema sõnul vähem võõristust, mis tema hinnangul ei tule mitte nende parema ettevõtluskeskkonna tõttu vaid tuntuse tõttu.

Purde selgitas, et Eestisse mitteinvesteerimise korral ütleb investor, et kui tahate meiesuguste investoritega rääkida, siis on investeeringuteni jõudmiseks palju paremad võimalused, kui asutate oma ettevõtte investori koduriigis. Noor Eesti ettevõtte, kes alles otsib investoreid, võibki riskide maandamiseks Purde hinnangul nii toimida.

Skype'i endine juht Sten Tamkivi pakkus välja kolm Eesti ettevõtluskeskkonda parandavat muudatust blogis Memokraat.