6. jaanuar 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uurides, mida inimene tegelikult tahab, teavad täpset vastust kohe vähesed, aga pärast mõningast “sibulakoorimist” jõutakse sarnaste põhiväärtusteni.  Me kõik tahame olla terved, õnnelikud ja vabad. Tahame hingata puhast õhku, juua puhast vett ja elada loomulikus nüüdisaegses keskkonnas.

Ettekujutus, kuidas rahuldust pakkuva Eesti eluni jõuda, on igaühel isesugune. Virkadele sobib üks, laiskadele teine tee; humanitaaridele kolmas ja inseneridele neljas lähenemine. Kindel on aga see, et meie riigi jaoks loovad ühtse ja toimiva terviku ikkagi kõik inimesed koos – taustast sõltumata.

Meid peab saama rohkem. Ehkki meile tundub, et Eestit on n-ö taaskäivitatud mitu korda ja peaaegu iga põlvkond on pidanud justkui uuesti alustama, ei erine me siiski teistest rahvastest selles osas oluliselt. Iga rahva ajaloost leiab reset-momente.

Pikemalt loe tänase Äripäeva paberlehest.

Autor: Vilja Kiisler, Tiit Paananen