Karistusregistrist on läbi käinud üle 60% tööealisest

Justiitsminister Hanno Pevkur tutvustas täna riigikogule karistusseadustiku ja teiste seaduste muutmise eelnõu, millega vähendatakse ülekriminaliseerimist väiksemate rikkumiste eest. Teisalt nähakse raskemate tegude eest ette karmimad karistused, teatas justiitsministeerium.

Praegu on Eestis 148 seaduses ligi 1300 kuriteo- või väärteokoosseisu. 2011 alustas Tartu Ülikooli professori Jaan Sootaki juhtimisel tööd karistusõiguse revisjoni töörühm. Kuna Eesti karistusõigust iseloomustab ülekriminaliseerimine, on seaduseelnõu eesmärk kaotada kuritegude ning väärtegude kattumised, täpsustada karistatavate tegude kirjeldusi ja pakkuda täiendavaid võimalusi inimeste mõjutamiseks õiguskuulekale teele kui kriminaalkaristus.

"Ülekriminaliseerimist iseloomustab kasvõi see, et karistusregistris on kokku üle 660 000 isiku andmed, kuhu hulka on arvestatud ka kustunud karistused. Tööealisest elanikkonnast ehk isikutest vanuses 15-74 eluaastat on seega karistusregistrist läbi käinud üle 60%," ütles Pevkur.

Inimeste põhiõiguste kaitseks peavad karistused olema ministri sõnul proportsionaalsed. "Seaduse järgi saaks kriminaalkorras vastutusele võtta vanema, kes läheb 15aastasega lapsega kinno Bondi filmi vaatama. See on vaid üks näide paljudest ebamõistlikest seaduseparagrahvidest, mis näevad ette liiga karmi karistuse," märkis ta.

"Teisalt on teatud raskemate kuritegude puhul karistused liiga leebed või pole praeguse seaduse järgi mõned koosseisud üldse eraldi välja toodud. Näiteks võimaldavad muudatused pöörata suuremat tähelepanu perevägivallale ja selle eest ka karmimalt karistada," rääkis justiitsminister.

Eelnõuga muudetakse karistusseadustikus rohkemal või vähemal määral üle 200 kuriteo- või väärteokoosseisu, kehtetuks tunnistatakse 48 koosseisu ja juurde lisatakse 17 koosseisu. Väärteokoosseise tühistatakse üle 200, kokku tehakse muudatused 126 haruseaduses.

Täpsemalt saab karistusseadustiku olulisemate muudatustega tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel. Karistusõiguse revisjoni rahastati Euroopa Liidu sotsiaalfondi vahendeist.