Autor: Kadrin Karner • 3. juuni 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

“Parim idee selgub 12. juunil konkursi lõppüritusel, kus finalistid saavad start-up maailmast tuttava pitching-ürituse formaadis oma mõtet esitleda ja oponentidega arutada,“ selgitas Eesti Arengufondi nõukogu esimees Tõnis Arro ideede välja valimise käiku. Arro sõnul eristusid just need ideed, mille esitaja teadis, mida ja kuidas idee ellurakendamiseks tegema peaks ning millesse ta on valmis ise panustama.

12. juuni lõppüritusele saajate valiku tegid Maive Rute (direktor Euroopa Komisjoni teaduse ja innovatsiooni peadirektoraadis), Ville Jehe (ettevõtja, Eesti Arengufondi nõukogu esimees), Tõnis Arro (fondi juhatuse esimees), Pirko Konsa (fondi tegevjuht), Sten Tamkivi (ideekonkursi inspireerija ja ettevõtja).

Kümme finalisti ei ole tähtsus- või paremusjärjestuses vaid ideed on esitatud järjekorras vastavalt sellele, kui palju nad Arenguidee.ee veebikeskkonnas tähelepanu ja kommentaare on saanud.

1. 10 miljonit „e-eestlast“ aastaks 2025! – idee esitajad Taavi Kotka, Siim Sikkut ja Ruth Annus

2014. a lõpust hakatakse välismaalastele väljastama Eesti turvalist e-identiteeti ning tekib ainulaadne võimalus luua maailmas uudne kogum distantsilt kasutatavatest teenustest. Sobiva taristu ja teenuste paleti väljaarendamine vajab avaliku ja erasektori ühistegevuse koordineerimist ja käivitamist. Eesmärgiks on teha Eesti suureks: et vähemalt 10 mln inimest kogu maailmast tahaks end siduda e-identiteedi kaudu Eestiga.

2. Targalt liikuv Eesti  - idee esitaja Marten Kaevats

Juhita autod on tulemas meie tänavatele ja teedele. Küsimus on, kuidas uus liikuvusmudel luua ja kuidas see jõuab nii piloot- kui massilise rakendumiseni. Liikuvuse digitaliseerimine muudab meie kultuurilist, ruumilist ja majanduslikku käitumist, see võimaldab uusi elu- ja ärimudeleid. Kaasava diskussiooni alustamiseks on vaja ideed tutvustada, analüüsida ning visualiseerida selle võimalikud mõjud elukeskkonnale. Juhita auto on siinkohal sümboolne tööriist, mitte eesmärk iseeneses.

3. Personaalne tervisekonto (idee esitaja Eero Merilind) ja tervise ID (sama siin - kombineerime kahe autori sarnased ideed, teise autor oli Ene-Maris Tali)

Personaalne tervisekonto, mis on hallatav ja jälgitav veebipõhiselt ja mobiiltelefoniga ning sisaldab inimese enda kohta olulist terviseinfot ning tervisekontrolli soovitusi. Alates sünnist kuni kõrge vanuseini on programmis kirjeldatud meditsiinilised tegevused ( tervisekontrollid, analüüsid ning tegevused), et inimese tervis oleks hästi jälgitud (haiguste ennetamine) ja haiguste korral oleks kohene ülevaade, teostatud operatsioonidest ning kasutatavatest ravimitest. Tervise ID tähendab kaitstud, inimesele kuuluvat andmekandjat, millele on koondatud tema elu jooksul tehtud meditsiinilised toimingud – haigused, ravi, operatsioonid, veregrupp, uuringud, pildid - ning seda toetavat süsteemi. Esimene info salvestatakse TIDile inimese sündides, viimane peale siit ilmast lahkumist.

4. Eesti kui häckerspace ja Nutikad töökojad (koos kandideerivad kaks erineva autori ideed) – idee esitajad Heigo Mölder, Tanel Kerstna, Marek Muiste

Idee on luua tõeline "hackerspace" kus igaüks saab vabatahtlikult lüüa kaasa mõne “Start-up” idee sarnase toote disainimisel, elektroonika väljaarendamisel, võtmeideede genereerimisel jne. Iga kommuuni liikmel on võimalus mõnda tootearendusse panustades saada osalusprotsent “Start-up” idee jaoks loodavas ettevõttes. Laiemas plaanis kasvatada riistvarainseneride hulka Eestis. Sellistest inimestest on väga suur puudus. Algus on juba loodud skeemipesa.ee näol. Võrgustik nutikatest töökodadest, mis paikneksid kõigis suuremates linnades ja oleksid avatud kõigile soovijatele. Töökojas peaks olema vähemalt laserlõikur, 3D frees ja 3D printer ning eraldi ruum, kus saab detailid omavahel kokku liita. Kõik seadmed peaksid toetama standardseid CAD/CAM formaate, mida igaüks saab vabavarana oma isiklikus arvutis kasutada.

5. Ühiskondliku mõju võlakirjad – idee esitaja Maris Ojamuru

Ühiskondliku mõju võlakirjad (Social Impact Bonds ehk SIB) on mudel, mille eesmärk on tõsta ühiskondlike probleemide lahendamise tulemuslikkust. SIBi tuum on riigi-investori-teenuse pakkuja vaheline leping, mille eesmärgiks on leida konkreetsele probleemile efektiivseim lahendus. Eesmärkide saavutamisel tasub riik investorile tehtud investeeringu koos intressiga. Mudeli abil saab riik senisest tõhusamad ennetus- ja teenusmudelid, kaasates erasektori kapitali.

6. Eesti ärisaadikute võrgustik – idee esitaja Indrek Pällo

Idee eesmärk on luua ärivõrgustik Eestist pärit ja/või Eestiga tihedalt seotud ettevõtjatest, kes on nõus vabatahtlikkuse alusel panustama nii Eesti ettevõtluse ja ekspordi arengusse kui ka aidata kaasta investeeringuid kaasata. Ettevõtjatel on võimalus panustada Eesti majanduse arengusse erinevatest maailma paikadest. Eesmärgiks on ärisaadikute võrgustikuga katta ära võimalikult palju riike, et aidata Eesti ettevõtted oma toodete ja teenustega neile turgudele siseneda.

7. Eesti tööstuse tootearenduse kiirendustõuge – idee esitaja Heinart Puhkim

Töötlev tööstus on Eesti majanduse üks alustaladest. Selles sektoris on hõivatud üle 116 000 inimese. Töötleva tööstuse kõige olulisem, üle 150 aasta vanuste traditsioonidega suund on masina ja aparaadiehitus ning metallkonstruktsioonide valmistamine. Selles tööstusharus hõivatute arv on viimasel kümnendil kasvanud ligikaudu tuhande inimese võrra moodustades tähtsa, 14 000 töötajaga tootmissektori.

8. Areneva ettevõtte toetamine läbi maksude – idee esitaja Annar Alas

Enamik ettevõtlustoetusi on suunatud tegevuse käimalükkamiseks vajalike investeeringute tegemiseks. Sellega kaasnev bürokraatia on aga suur ja toetused pole kättesaadavad juba tegutsevatele ettevõtetele, kes sooviksid tegevust laiendada. Lihtsam oleks toetust anda läbi maksusoodustuste. Näiteks laienemisperioodiks saaks taotleda maksusoodustust või maksude tasumise edasilükkamist.

9. Tehnoloogia saneerimise agentuur – idee esitaja Ilmar Kink

Agentuur, mille eesmärk on toetada ettevõtteid tootmistegevuse uute tehnoloogiate väljavalimisel ja juurutamisel. Tänapäeva maailma majanduslik edukus baseerub peamiselt tehnoloogilisel võimekusel. Efektiivne ja kõrgtehnoloogiline tootmistegevus on valdkond, mis kõige paremini suudab võimalikult laialdast ja jätkusuutlikku heaolu kasvu.

10. E-kolledz – idee esitaja Kunnar Kukk, Ljubov Feklistova

E-kolledži ideeks on luua täielikult e-õppe baasil kõrgkooli tasemel eesti ja vene õppekeelega koolitusmooduleid, mis võimaldaks täielikult distantsõpet ning pakuks võimalust nii esmaseks, kui ka ümberõppeks IT valdkonda sisenemiseks soovivatele inimestele. Projekt eeldab e-labori loomet, õpinguprogrammi, õpikeskkonda veebis ning aineid õpetavaid õppejõude. Programmi pika-ajaline mõju väljendub uute kvalifitseeritud töötajate kasvus ning distantsharidust väärtustavas mõtteviisi muutuses Eestis.

Lisaks finalistidele valiti välja kolm ideed, mis väärivad avalikku diskussiooni nende teostatavuse ja mõju üle – Asso Sauga idee teha Eestist krüptorahanduse eestvedaja maailmas, Anu Kasmeli idee rahvastiku tervisekapitali arendusvõimalustest ja Jaak Vilo idee laste koolitee aasta varasemast algusest.

*Asso Sauga idee teha Eestist  krüptorahanduse eestvedaja maailmas

Viimase aja kindlasti kõige vingeim inimkonna tehnoloogiline leiutis on väärtuse edasi kandmise lahendus jagatud ja kõigile avatud võrgus, välistades tehingu võltsimise võimalused. Lühidalt Bitcoini protokoll. Lisaks rahale on tegemist veel ka maksevahendi ning tervikliku tehnoloogiaga, mille peale annab mitte ainult terve majanduse üles ehitada vaid ka suure hulga täna veel teadmata uusi rakendusi. Parim võimalus nii tehnoloogiliselt kui finantsiliselt meie riigi konkurentsivõimet parandada.

*Anu Kasmeli idee rahvastiku tervisekapitali arendusvõimalustest

Majandusareng ühiskonnas ei saa eksisteerida omaette vaid oleneb oluliselt inimressursist ja tervisekapitalist. Terved inimesed panustavad majandustoodangusse ja ühiskond ei vaja suuri sotsiaalkulutusi nende toimetuleku kindlustamiseks. Mitmed teadurid on leidnud, et kolmandik kuni pool majanduskasvust tuleneb rahvastiku tervisekapitalist.

*Jaak Vilo idee koolitee alustamisest üks aasta varem

Eestis on üsna pikk töönädal ning inimestel sageli mitu töökohta, mis pigem pärsib lisandväärtust tunni kohta – töötatakse sageli stressi piiril. Samas on Eestis üks pikimaid hariduse omandamise aegu. Kaks tööaastat saaks juurde just noorema-¬ealiste poolt kui a) alustataks kooliskäimist aasta varem (vabaneks ka puuduvaid lasteaiakohti) ja b) kool oleks aasta lühem (ja sisukam).

 TAUST

Arenguideede konkursi ajendiks on ettevõtja Sten Tamkivi avaessee möödunud sügisel ilmunud Arengufondi mõtteraamatus. Essees kirjutab Tamkivi, et me ei oska endale Eestis sõnastada ilusaid, kaasahaaravaid ja inspireerivaid eesmärke. Unistamise tähtsusest räägib Sten ka Arenguideede konkursi lõpuürituse ettekandes.

Kokku esitati ideekonkursile tosinkonnas kategoorias 143 ettepanekut, neist 91 pääses edasi hindamisveebi. Populaarseimad viis teemavaldkonda olid: haridus (20 ideed), ühiskond (18), majandus (17), tehnoloogia (11), tervis (8).  Žürii valib välja kuni kolm stipendiaati, kes saavad aastase stipendiumi suurusega 2000 eurot kuus. Võitjad on oodatud töötama Arengufondi büroos Tallinnas, et sealsete inimeste ja võimaluste toel oma arenguidee ellu viia.