Autor: Kadrin Karner • 3. juuni 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

RIA: küberrünnak nõuab poliitilise mõttemaailma muutust

RIA aastakonverentsil arutleti küberturvalisusest rääkides küsimuse üle, kas kodanik saab riiki usaldada arutleti küberrünnakute võimalikkuse üle.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juhi Sander Reteli hinnangul on hetkel arenduses olevate teenuste puhul turvalisus tagatud, vahendas konverentsi blog.ria.ee-s. „Kuigi riigil on plaan minna pilve, ei tähenda see, et füüsiline riik peaks eksisteerimist lõpetama.“

Riigikaitse vaatevinklist leiti, et üks suur miinus peitub füüsilises ligipääsus andmekeskustele. Paneeli üks osalejatest väitis, et ta on puutunud kokku olukorraga, kus digitaalselt on küll keskus suure valve all, ent füüsiliselt oli sellele ligipääs paljudel.

„Küberrünnakud on tihtipeale hajutatud ja sa ei tea alati, kes nö tulistas. Ründajate pihta tehtud rünnakud võivad seetõttu olla veidi komplitseeritud,“ rääkis RIA arendus- ja uurimistegevuse osakonna juhataja Priit Roosimägi. Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop ütles, et ühtegi kübersõda pole vaid kaitstes võidetud. Samas on Eesti tema sõnul hetkel enda kaitsmise faasis, vasturündamiseks on vaja poliitilise mõttemaailma muutumist. „Kui ründame vastu siis peame hiljem ikka väga hästi ära selgitama, et me teame, et just nemad meid ründasid,“ selgitas Peterkop. Tänu NATO küberkaitsekeskuse (CCD COE) poolt loodud ,,Tallinna käsiraamatule” on meil olemas plaan küberrünnaku läbiviimiseks, vahendas blog.ria.ee.

Siseministeeriumi asekantsler Hannes Kont tõstatas teema, et lähiaastal tuleks keskenduda teemadele, kui palju informatsioonist või infokanalitest on riigi kontrolli all ja riigi käsutuses ning kui palju eraomanduses. Tema sõnul oleks tarvis luua raamid ja kindlad reeglid, mis on eraettevõtte kohustus ja tema kuludest kaetav ning mis mitte. „Me ei ole IT-riigina tahtnud puudutada teemat, mida peame tegema rahuajal, et olla valmis võimalikuks sõjaks.“

Üks konverentsil osalenu küsis, et kas Eestil on võimalikest ohtudest hea pilt ees? „Kõike ei tea kunagi ette,“ ütles majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi küberturbe valdkonna juht Sander Retel ja jätkas, et riigiasutuste vaheline koostöö on märgatavalt paremaks läinud. Kaitseministeeriumi asekantsler Taimar Peterkop lisas, et asutustevahelist koostöö ja infovahetus peab muutuma veelgi paremaks.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755