Autor: Merlin Mägi • 13. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Uus töövahend positsioneerib hädaabinumbrile 112 helistaja ning näitab digikaardil õnnetuskohale lähimaid kiirabi- ja päästemeeskondi. Lisaks paigaldatakse kõikidesse kiirabi- ja päästeautodesse arvutid, kust näeb digikaardil õnnetuspaiga asukohta ja kiireimat teed kohalejõudmiseks.

„Mobiiltelefonide positsioneerimisel näeme nüüd helistaja asukohta kaardil mastipiirkonna täpsusega, lauatelefonilt tehtavate kõnede puhul leitakse helistaja hoone täpsusega. Lisaks aitab digikaart telefoni positsioneerimisega saadud asukohta lähedalasuvate objektide otsingu kaudu täpsustada,“ selgitas Häirekeskuse peadirektor Janek Laev.

Päästeameti peadirektor Kuno Tammearu ütles, et efekt saavutatakse just infovahetuse kiirenemise ja hõlbustamisega päästemeeskonna jaoks. „Kui varem pidi päästemeeskond kuulama Häirekeskuse suulisi juhiseid, siis nüüd kuvatakse abivajaja asukoht, sündmuse teave ja teekond elektrooniliselt päästesõidukisse ning sündmuskohale jõudmine kiireneb,“ sõnas Tammearu.

Häirekeskuse rakendus on veebitehnoloogial interneti rakendus, milles kasutatakse push-tehnoloogiat autode asukohtade uuendamiseks kaardil. Rakendus töötab ka offline-režiimis, millega silutakse ära väiksemad võrgukatkestused.

Projekt on unikaalne ka selle poolest, et sellises ulatuses pole riikide hädaabisüsteemides IT-d veel kasutatud. Meie naaberriigis Soomes on kasutusel sarnane, kuid tunduvalt väiksema funktsionaalsusega süsteem.

Tulevikus on Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusel plaanis süsteemiga siduda ka autode automaatne hädaabi süsteem eCall ja lisada politseivaldkonnas kasutatav funktsionaalsus.

Geoinfosüsteemi valmimist rahastas Eesti-Šveitsi koostööprogramm. Digikaardirakendus maksis ca 1,5 miljonit eurot, millest 85% rahastas Šveits ja 15% Eesti riik. Töövahendi  tehnilist valmimist tagas ja koordineeris, andmebaase ühildas ja päästesõidukite tarkvara paigaldas Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (SMIT), tarkvaralahendused valmistas ning koolitusi aitas läbi viia CGI Eesti AS.