Autor: Merlin Mägi • 27. august 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Reaalajas majandus on keskkond, milles ettevõtete vahelised  tehingud toimuvad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendite abil reaalajas ja seega automaatselt. Näiteks võivad tellimuste kinnitused, maksed, raamatupidamine, maksukogumine ja aruandlus olla viivitusteta ja automaatsed, mis kokkuvõttes võib anda olulise tõuke tootlikkusele.

"Reaalajas majandusega me vähendame takistusi ettevõtlusega tegelemiseks,“ ütles nõukogu koosolekut juhatanud peaminister Taavi Rõivas. „See kahandab ka maksupettusi. Ühtlasi oleks riigil pidevam ja põhjalikum ülevaade majanduse olukorrast.“

Nõukogu toetas arengusuunana reaalajas majanduseni jõudmiseks kavandatud samme, osutades ühtlasi vajadusele need ettevõtjatega eelnevalt läbi arutada.

Nõukogu liikmed jätkasid ka arutelusid kõrghariduse olukorra üle IKT valdkonnas, kus spetsialistide puudus on suurim arengutakistus. Muu hulgas peeti väga oluliseks IT-akadeemia programmi jätkumist.

„Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia peab kõrghariduses olema peamiste prioriteetide hulgas,“ ütles peaminister Rõivas.

Koosolekul kuulati ka majandusministeeriumi ettekannet nn andmesaatkondade rajamise plaanidest. Peaminister Rõivas toonitas, et on väga oluline tagada, et Eesti e-riik on turvaliselt hoitud ja kriisioludes toimiv.

Nõukogusse kuuluvad peaminister, majandus- ja kommunikatsiooniminister, ettevõtluse ja väliskaubanduse eest vastutav minister, haridus- ja teadusminister, Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liidu president (Anneli Heinsoo), ekspertidena Taavet Hinrikus (TransferWise), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi IT asekantsler Taavi Kotka, IT-visionäär Linnar Viik ning Poliitikauuringute keskuse Praxis juht Annika Uudelepp.

E-Eesti nõukogu kogunes teist korda. Nõukogu juhib Eesti infoühiskonna arengukava elluviimist ning kujundab Eesti seisukohti muudes infoühiskonna arengut puudutavates küsimustes.