Autor: Merlin Mägi • 28. oktoober 2014

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti seisukoht on, et Balti- ja Põhjamaade piirkonnas tuleks minna otsustavamalt edasi ühtse digitaalse turu loomisega, võttes selles valdkonnas juhtrolli kogu Euroopa Liidus. „Võiksime regioonis tegutseda kiiremini kui ülejäänud Euroopa,“ ütles minister Sulling.

Ta tõi eeskujuks Eesti positiivse kogemuse digitaalallkirjade kasutamisel ning asutustevahelises andmevahetuses, mida võiks nüüd rakendada piiriüleselt: „Piiriüleste digilahenduste nagu digiallkirja ja andmevahetuse eesmärgiks on muuta kõigile inimestele ja kindlasti ka ettevõtetele suhtlemine mugavamaks ja efektiivsemaks. Sellel on ka otsene majanduslik mõju.“

Minister Sulling märkis, et digitaalne allkirjastamine on juba võimalik Soome ja Eesti vahel ning peatselt saab see teoks ka Läti, Leedu ja Eesti vahel.

„Me võiksime seada endale ambitsioonika eesmärgi ning tegema ühise digiallkirja kasutamise võimalikuks kõigi Balti- ja Põhjamaade vahel juba lähiajal,“ ütles Sulling.

Järgmine võtmetähtsusega samm regiooni digitaalses integratsioonis peaks Eesti vaates olema riikide vahelise andmevahetuse käivitamine, mille tehniliseks lahenduseks oleks nn piiriülene X-tee, mis ühendaks eri riikide andmevahetusplatvorme.

„Selle abil võiks toimuda turvaline andmevahetus meie riikide vahel, millega rakenduks piiriüleselt Eestis juba järgitav andmete ühekordse küsimise põhimõte,“ ütles Anne Sulling. „Soome ja Eesti valitsused on juba ka alustanud läbirääkimisi ühise X-tee ja muude e-teenuste alustaristu haldamiseks ja arendamiseks ühiskonsortsiumi loomiseks.“

Väliskaubandus- ja ettevõtlusminister Anne Sulling ütles, et kuna Balti- ja Põhjamaades on majanduslik integratsioon väga tihe, loob see head eeldused ka digitaalseks integratsiooniks.

NB8  ehk Rootsi, Soome, Norra, Islandi, Taani, Eesti, Läti ja Leedu valitsusjuhtide kohtumisel arutati veel ka majanduslikku olukorda Euroopas, julgeolekuolukorda regioonis ja transatlantilisi suhteid.