Brüsselis toimus .eu domeenide registri EURid poolt ellukutsutud konkursi ".eu Web Awards" auhinnatseremoonia, kus Cleveroni koduleht kuulutati parimaks "The Leaders" kategoorias.
"Veebilehtede konkursil finaali jõudmine ja auhinna võitmine oli nii mulle, kui ilmselt kogu Cleveroni meeskonnale üsna ootamatu, kuid väga meeldiv üllatus. Lehe disaini ja arenduse käigus tehtud pingutuste eesmärk on olnud luua hästi toimiv ja selge koduleht, mis kõnetaks eeskätt meie toodetest huvitatud inimesi ja ettevõtteid. Seetõttu oligi hea näha, et tehtud tööd on hästi hinnanud ka meid esmalt konkursile esitanud kohalik veebiteenuse pakkuja ja hiljem konkursil juba veebiala tippspetsialistid Euroopas," rääkis Cleveroni tootedisainer ning kodulehe loomisel ja arendamisel osalev Lauri Hirvesaar.
“.eu Web Awards” konkursil hinnati kodulehti viies kategoorias, kus iga kategooria võitjad said auhinnaks 5000 euro väärtuses veebimeediapaketi, millega reklaamida enda veebisaiti oma asukohariigis. Ühtekokku osales tänavusel konkursil mitusada kodulehte üle Euroopa, nende seas ka paljude Eesti firmade ja ettevõtmiste kodulehed. Finaali pääses Eestist nendest üks – pakiautomaate valmistav firma Cleveron OÜ, kelle koduleht kandideeris kõige mainekamas, "The Leaders" kategoorias ning osutus parimaks. Eesti firma esindajale Marko Kustav Lilienthalile andis ajaloolise auhinna üle EURid tegevjuht Marc Van Wesemael.
"Nii .eu Web Awards projektijuhina kui ka eestlasena oli minul loomulikult veel eriti hea meel, et meie žürii just Cleveron.eu " The Leaders" kategooria võitjaks valis. Eestis on juba mõnda aega leidunud palju professionaalseid ja eripäraseid .eu kodulehti ning see auhind on kindlasti hea tunnustus kõigile. Kuna .eu Web Awards toimub ka 2015. aastal, siis ootame jällegi suurt osavõttu ka Eesti firmadelt," nentis EURidi Põhja-regiooni juht Reelika Kirna.
“.eu Web Awards” konkursi viis läbi EURid koostöös Euroopa Hääle (European Voice) ja Euroopa Interneti Sihtasutusega (European Internet Foundation).
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.