Autorid: Annika Matson, Annika Matson Kald • 19. jaanuar 2015
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Mis riigist enim e-eestlaseks soovijaid?

E-residentsuse taotlusi on laekunud 55 riigist.

18. jaanuari seisuga on taotlusi enim tehtud Soomest (224), teisel kohal on Venemaa (109), kolmandal Läti (38), neljandal USA (34) ja viiendal Suurbritannia (22). Aga taotlusi on saabunud ka nt Uus-Meremaalt, Venezuelast, Jaapanist, Sri Lankalt ja Mehhikost.

Taotluste läbivaatamiseks on ette nähtud 10 tööpäeva. E-digiID taotluste suhtes tehtud positiivsed otsused seisuga 18.01.2015 on järgmised: 1. Soome (133); 2. Venemaa (64), 3. Läti (21), 4. Suurbritannia (17), 5. USA (16).

Esimesteks ameeriklastest Eesti e-residentideks said Eesti juurtega riskikapitalist ja investor Steve Jürvetson ning tema kolleeg Tim Draper.

Samal teemal: ÄRIPÄEVA KINNISVARAKONVERENTS 2015 toimub 18. veebruaril ja seal räägitakse ka teemal, kas Eesti e-residentsus paneb rohkem venelasi Eestisse kinnisvara ostma.

Advokaadibüroo Sorainen tõstis oma uudiskirjas klientidele esile digi-ID eelised ja kitsaskohad:

Digi-ID eelised välismaalasele: loodav ligipääs e-teenustele võimaldab e-residendil paremini ja otsesemalt kontrollida oma Eesti ettevõtete tegevust, vähendab vajadust vahendajate kasutamise järele ning kaotab ära vajaduse sõita Eestisse üksnes selleks, et tegeleda ettevõtte asjaajamisega. Samuti saab digi-ID-d kasutada asjaajamises mis tahes muu riigiga, kus digi-lahendused kättesaadavad on. E-residentsus ei anna välismaalasele Eestis elamise luba ega õigust Eestisse siseneda.

Digi-ID kitsaskohad välismaalasele: Mõiste "residentsus", mis on kasutusele võetud teenuse reklaamimise eesmärgil, võib aga kaasa tuua soovimatuid tagajärgi. Näiteks võib digi-ID kasutamine mõjutada tõlgendust sellest, kus asub äriühingu püsiv tegevuskoht või kust äriühingut tegelikult juhitakse. Nii võib Eesti äriühingu juhtimine välisriigist viia äriühingu poolt teenitud tulu topeltmaksustamiseni. Seda põhjusel, et rahvusvaheliste maksureeglite järgi võib maksustamise õigus olla nii sellel riigil, kus äriühing on registreeritud, kui ka sellel riigil, kust äriühingut juhitakse. E-residentsusega kaasnevate maksuprobleemide ennetamiseks on mõistlik planeeritavad tegevused ning äriühingu juhtimise mudel maksuspetsialistiga läbi arutada. Täpsemalt loe teema kohta meie maksuspetsialisti Kärt Anna Maire Kelderi artiklist „E-residentsuse varjatud karid ehk mis juhtub teisest riigist juhitud äriühinguga“.

Liitu ITuudiste uudiskirjaga!
Liitumisega nõustud, et Äripäev AS kasutab sinu e-posti aadressi sulle uudiskirja saatmiseks. Saad nõusoleku tagasi võtta uudiskirjas oleva lingi kaudu. Loe oma õiguste kohta lähemalt privaatsustingimustest
Indrek KaldITuudised.ee toimetajaTel: 511 1112
Anne WellsReklaami projektijuhtTel: 5880 7755