Euroopa Liit on välja toonud, et Euroopa vajab uusi teaduse tippkeskusi laiemas geograafilises ulatuses, millest tulenevalt esitasid TÜ, TTÜ ja Edinburghi ülikool taotluse IT-valdkonna kompetentsikeskuse loomiseks Eestisse.
„Fakt, et Eesti IT-valdkonna taotlus on sedavõrd edukas, annab tunnistust meie teadus- ja arendustegevuse väga kõrgest arengupotentsiaalist," rääkis TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja ning taotluse üks eestvedajaid, professor Jaak Vilo. "See on tunnustuseks TÜ ja TTÜ senisele edukale koostööle IT-valdkonna teaduse tippkeskuse EXCS, doktorikooli, tehnoloogia-arenduskeskuse tarkvara TAKi ning IT akadeemia IT-õppe kvaliteeditõstmise programmidele. Panustame seal vastastikele pädevustele ja koostööle ning loome võimalusi uute uurimisrühmade ja valdkondade arenguks.“
Vilo sõnul võib Eesti teadus- ja arendustegevus targa ja koordineeritud planeerimise korral saavutada suure arenguhüppe, mis aitab omakorda leevendada ka tipptegijate põuda kogu IT-sektoris.
Vilo sõnul on IKT justkui majanduse õlitaja, mis aitab luua uusi tooteid ja ärimudeleid ning efektiivistada „vana majandust“. „Digimajandus kätkeb endas võimalusi ühendada uuel viisil inimesi, ärisid, e-teenuseid ja tooteid, ent seejuures tuleb tagada ka digiteenuste turvalisus. Uue tippkeskuse eesmärk on kasvatada oluliselt selle valdkonna kriitilist teadus- ja arendustegevuse massi, fokusseerudes samal ajal majandust läbivalt katvatele valdkondadele,“ sõnas Vilo.
Tema hinnangul on Eesti tugevused senised riigi ja erasektori IT-edulood, mis vajavad edasiarendusi ja ekspordivõimekust, samuti teaduse tipptase mitmes kitsamas nišis. „Uue tippkeskuse raames kasvaks oluliselt vajalike tehnoloogiliste lahenduste arendamise võimekus ning areneks selleks vajalik tippteadus ning tippspetsialistide koolitus,“ ütles Vilo.
Tartu ülikooli rektor professor Volli Kalm lisas, et Eesti, olles IT-edulugudega eeskujuks paljudele suurriikidele, hakkab loodavas IT-kompetentsikeskuses pakkuma koolitus- ja arendustegevust majandusest riigikaitseni ning turvalisusest e-õiguseni. Siin peaksid nii Eesti-sisene kui ka üle-euroopaline õppe-ja teadustöö ning ettevõtlussuhted moodustama ühtse terviku.“
Üle Euroopa esitati kokku 169 taotlust, sh on Eesti teadusagentuuri koordineerimisel ning teadus- ja arendusnõukogu toetusel Eesti riigi nimel esitatud neli taotlust. Tihedas konkursis osutus edukaks ja pääses teise vooru 31 taotlust 14st riigist. Teadusagentuuri esitatud neljast taotlusest pääses teise vooru ainsana TÜ arvutiteaduse instituudi kui Eesti ühe kiirema arenguga rahvusvahelise teaduskeskuse ja TTÜ ühine IT-alane taotlus „EE-IT: digitaalselt sidusa majanduse tippkeskus“ kompetentsikeskuse loomiseks.
Järgmise sammuna osaletakse teises voorus, kus Euroopa Liidule tuleb esitada konkreetne tegevuskava ehk äriplaan, kus mh tuleb näidata, kuidas arendatava keskuse tippteadus aitab kaasa ka riigi kui terviku majandusarengule.
Kompetentsikeskuse arendamist ja loomist toetab Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni raamprogrammi Horisont 2020 Teamingu meede, mille eesmärk on uute teaduse ja tehnoloogia tippkeskuste arendamine Euroopa riikides.
Lõplikult rahastab Euroopa Liit terve Euroopa kohta 5-6 projekti. Lisaks Euroopa Liidu rahastusele, mis ulatub viie aasta jooksul 15-20 miljoni euroni peab keskusele lisanduma riigipoolne investeering samas ulatuses.
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele