Autor: Merlin Mägi • 9. veebruar 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Eesti riik on valmis saanud riigiandmete pilve viimise arengukava. Laupäeval Kuku Raadio eetris olnud IT-teemadele keskenduvas saates Restart arutleti, kuidas isikuandmeid pilves kaitsta ning millised on pilveteenuste plussid ja miinused.

Riigiettevõtted on senini pilveteenuste kasutamise osas ettevaatlikud olnud. Mis saab kui isikute terviseandmed, isikukoodid või palgaandmed liiguvad pilve? Pilv, see on ju internet ja internet on teadupärast kõigi oma. Kui turvaliselt kaitstud saavad isikuandmed pilves olla? Kas saab 100% garanteerida, et mitte keegi võõras neile ligi ei pääse? Sellised küsimused esitas saatejuht Henrik Roonemaa.

Saates osalenud Elioni IT teenuste juht Endo Viires ütles, et pilves hoitav info on vägagi turvatud. Pilve tõstetud andmeid hoitakse spetsiaalsetes andmekeskustes. Andmekeskustesse sissepääs on ülimalt keeruline, seal on eripääsulubadega turvauksed ja ka turvameeskondade valve. Lisaks on seal seadmed ning mehhanismid, mis kaitsevad ruume tule, vee, elektrostaatika ja kliimakahjude eest. Loomulikult ka elektrikatkestustest eest. Ligipääs andmekeskustesse on vaid selleks koolitatud ja sertifitseeritud spetsialistidel, kellel on kohustus järgida spetsiaalseid käitumisprotseduure.

Viires lisas, et andmete kadumise riski hajutamiseks, dubleeritakse neid ka erinevate andmekeskuste vahel. Nii saab tagada andmete säilivuse ka ühe andmekeskuse hävinemise korral. Vajadusel saab seda ka teha riigist välja, et välistada andmete hävimist looduskatastroofi või sõjalise agressiooni puhul.

Andmekeskuste välis- ja sisevõrgu vahel on tipptehnoloogilised tulemüürid, mis takistavad andmetele ligipääsu väljastpoolt. Lisaks on võimalus andmeid krüpteerida, et tagada nende loetamatus neile, kellel selleks luba ei ole.

„Julgustan riigi- ja eraettevõtteid ning ka eraisikuid pilveteenuseid rohkem kasutama, sest võimalus andmete kadumiseks või kuritahtlikuks kasutamiseks on pilves oluliselt väiksem kui nö tavaserveri või arvuti puhul,“ täpsustas Endo Viires. „Pilv võimaldab kõigil kasutada tänapäevaseid tipptehnoloogiaid, mis varem olid kättesaadavad vaid suurettevõtetele,“ lisas ta.

Ettevõtete seas koguvad pilveteenused üha enam populaarsust. Näiteks Eesti Telekomil on tänase seisuga sadu pilveteenuse kliente. Kõige enam kasutatakse pilveteenuseid rakenduste keskseks jagamiseks, andmete varundamiseks ning suurte failide serveerimiseks (näiteks videod). Asutused, kelle kontorid paiknevad hajali või erinevates riikides saavad pilvehoidlasse paigutada dokumente, mida saavad kõik töötajad ühiselt lugeda ning täiendada. .

Saadet saate järelkuulata siit

Endo Viires ja teised pilvetehnoloogia asjatundajad esinevad ka 19. veebruaril ITuudiste konverentsil "Pilvekonverents 2015", mille eesmärk on luua selge arusaam pilvetehnoloogia võimalustest. Käsitletakse andmete turvalisuse küsimusi, pilvetehnoloogia kasutuselevõtuga seotud kulude kokkuhoidu ning kogemuslugusid Eestis. Lähemalt saate lugeda siit.