Autor: Merlin Mägi • 3. märts 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Järgneb Agnes Roosi tekst:

"Esmalt tuleb IKT-alase kõrghariduse osas tagada see, et IT Akadeemia oleks jätkusuutlik. Selleks on tarvis tänasest oluliselt suuremas mahus rahastust ka riigieelarvest. Teiseks tuleks soodustada seda, et tudengid lõpetaksid IKT erialad nominaalajaga. Nii kindlustame selle, et diplomeeritud töötajad jõuavad tööjõuturule kiiremini. Kolmandaks on vaja oluliselt suurendada õppejõudude arvu: tudengite-õppejõudude suhtarv võiks olla 15:1.

Järgmised sammud on seotud tööturu elavdamisega läbi elukestva õppe ümberkorraldamise. Elukestev õpe - aga eelkõige ümberõpe - peaks hõlmama märgatavat osa tööealisest elanikkonnast. Ümberõppes tuleks moodul- ja tsükkelõpet, s.h IKT-ga seotud erialadel, riiklikult soodustada. See nõuab riiklikkul tasemel programmi ja koordineerimist. Tuleviku arenguid arvestades on just IKT oskuste arendamine nii fokusseeritult kui üldisemalt ümberõppeks üks perspektiivikamaid.

Kolmas oluline tegur on kasutada IKT valdkonnas senisest enam välistööjõudu. Võtmeküsimusteks on see, kuidas välismaa tippspetsialiste Eestiga siduda. Välismaine tippspetsialist ei tule Eestisse tavaliselt jäädavalt, vaid mõningateks aastateks. Seega ka välistöötaja ravikindlustus ning pensionifondid ei ole seotud Eestis toimiva süsteemiga.  Neile, kes siia otsustavad tulla, tuleks tekitada toimiv tugistruktuur, et toetada nende igapäevaelu Eestis (tugiisik, lasteaed, rahvusvaheline kool, jne). Ka regulatsioonide ja maksustamise teemal tuleb mõelda, kuidas oleks võimalik välismaalalstest tippspetsialiste meie sotsiaalmaksu kohustusest kas vabastada või siis nende maksuosa vähendada."