10. september 2015

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pillesaar märkis, et Eestis on täna umbes 40 000 töötut ja 650 000 ülalpeetavat kodanikku ning viimase 10 aastaga on Eestist lahkunud umbes 75 000 maksumaksjat. "Need inimesed on riigi tegelikud probleemid ja kuluallikad, mitte üks tööd ja eluaset otsiv süürialane paari tuhande kodaniku kohta," nentis ta.

Pillesaar rääkis, et enamik immigrantidest on hakkajad tööealised inimesed, vastasel juhul poleks nad suutnud oma kodumaalt välja rännata. "Küllap nad leiavad endale ise tööd ning aitavad oma maksudega tulevikus ka meie pensionäre üleval pidada," lausus ta. "Lollus on aga suunata immigrante ühiselamusse ääremaale, kus töökohti ei ole ega tule."Tema sõnul pole ettevõtja jaoks vahet, mis rahvusest tööotsija on, kui töö ei nõua eestikeelset suhtlemist ja töötajal on tööks vajalikud oskused. "Aga kui see tööotsija elab Vaos, siis ei saa ta tõenäoliselt isegi tööintervjuudele sõita, rääkimata tööl käima hakkamisest," nentis Pillesaar.Äripäev küsib tuntud Eesti ettevõtjatelt ja juhtidelt, kuidas ja mil määral on nad valmis sõjapõgenikke toetama.

Autor: Kaisa Gabral, Äripäeva ajakirjanik