EAS ei oska välja tuua konkreetseid numbreid, kui palju töötajaid 400 000eurose kampaaniaraha eest Eestisse meelitada suudetakse. IT-ettevõtja Jaan Pillesaare hinnangul ei peaks riik aga mängima personalifirmat.
- Kas EASi värbamiskampaania on end õigustanud? Foto: Estonianworld.com
„Keeruline on hinnata, kui palju tuleb läbi meie programmi siia inimesi tööle, sest konkreetse värbamisega tegelevad ettevõtted ise. Aga meie tegevuse seitsme kuu jooksul on programmis avaldatud töökuulutustele klikatud ca 40 000 korda ning programmi esimeses faasis on saadetud Eesti ettevõtetele Soomest ja Ukrainast üle 400 sooviavalduse tööle asumiseks,“ lausus Work in Estonia projektijuht Karin Patune.
Tieto Eesti personalijuhi Laura Eelmaa sõnul töötab neil 225 inimest, neist Soomest on tulnud 40 töötajat. „Soomes on praegu IT-sektoris suur tööpuudus, meil on Eestis jällegi neile tööd pakkuda. ITs on nii, et kui sa oled aasta aega ilma tööta, siis su kompetents väheneb ja IT-maailmas enam nii lihtsalt tööd ei leia,“ seletas Eelmaa. Tema sõnul soovivad soomlased paljuski oma kompetentsi säilitada ja saada rahvusvahelist kogemust, mis on ka osaliselt põhjuseks, miks Eestisse tööle tullakse.
Nortal ASi tegevjuhi Priit Alamäe sõnul on Soome tööjõuturul olukord praegu Eesti omast vägagi erinev – seoses suurte koondamistega on palgasurve pigem allapoole ning häid spetsialiste on oluliselt kergem leida kui Eestis. „Probleemiks on pigem Soomes viimase 10 aastaga toimunud palgataseme oluliselt kiirem tõus võrrelduna majanduskasvuga. Selle tulemusena on erinevatel hinnangutel Soome konkurentsivõime tervikuna isegi Rootsist jubaca 20% madalam, rääkimata näiteks Saksamaast,“ iseloomustas Alamäe olukorda Soomes.
Pikemalt saab lugeda
Äripäeva veebist.
„Work in Estonia“ on selle aasta kevadel EASi algatatud programm, mis toetab Eestis tegutsevaid ettevõtteid kõrgelt kvalifitseeritud välisspetsialistide värbamisel. Tegutsetakse riikides, kus nähakse potentsiaali Eesti ettevõtetele vajalike töötajate leidmiseks. Teavitustööd alustati esmalt Soomes ning pilootprojekt viidi läbi Ukrainas, 2016. aastal jätkuvad tegevused mõlemas riigis.
Autor: Kaisa Gabral, Äripäeva ajakirjanik
Seotud lood
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.
Hetkel kuum
Tagasi ITuudised esilehele