Autor: ITuudised.ee • 28. jaanuar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Metsari sõnul rõhutasid nad nõukogul Uberi ja Eesti ühiseid seisukohti. "Kui vaatame laiemalt, kuidas jagamismajandusse on Euroopas suhtutud, siis Eesti hoiak on eeskujuks oma pragmaatilise ja tulevikku suunatud hoiakuga. Kui vana Euroopa on tihti keskendunud probleemidele, siis Baltikumis otsitakse lahendusi ja nähakse võimalusi," märkis ta pressiteates.

"Selleks, et Euroopa suudaks konkureerida Ameerika ja Aasiaga, peab digitaalne ühisturg toimima kõigis liikmesriikides ning me peame õppima innovaatilisest lähenemisest, mida digitaalmajandus ja riik üheskoos teevad. Meie koostöö Eesti riigiga on väga hea näide sellest, et suudame üheskoos luua lahendusi, mis töötavad uues majanduses," lisas sõidujagamisteenust pakkuva Uber Eesti juht.

Michali sõnul ei peaks riik keelama, kui uued majandusmudelid suudavad pakkuda mugavamat teenust, mida inimestele meeldib kasutada. "Pigem vastupidi, püüame leida tasakaalu traditsiooniliste teenustega ning tagame selle, et tarbijatel oleks võimalus valida ning inimestel paindlikult ka põhitöö kõrval ettevõtluses osaleda," sõnas ta.

Kümne aasta jooksul prognoositakse Michali sõnul maailmas viie suurema jagamismajanduse valdkonna 25kordset mahu kasvu. "Peame Euroopa riikides tegelema jagamismajandust soodustava regulatsiooniga juba täna, sest inimeste eelistused ja käitumisharjumused muutuvad ja selles peitub suur majanduslik potentsiaal," ütles Michal.

Majandus- ja taristuminister lisas, et paljudes ELi riikides on selliste teenuste puhul üheks tõrjuvaid hoiakuid põhjustavaks lahendamist vajavaks küsimuseks maksustamine.

"Maksude küsimuses on Uber maksuametiga teinud tihedalt koostööd, et töötada välja süsteem maksude mugavaks ja võimalikult automaatseks kogumiseks, mida on tulevikus võimalik kasutada kõigil jagamismajanduses osalejatel. Kui ettevõtlusega seonduv aruandlus on võimalikult minimaalne, läbipaistev ja automatiseeritud, siis soodustab see ka ettevõtlusega alustamist," kinnitas Michal.

Maksuamet on võtnud sihiks, et füüsiliste isikute maksuandmed saaksid eeltäidetud juba järgmise füüsilise isiku tuludeklaratsiooni esitamise perioodiks. Sarnane süsteem soovitakse luua ka käibemaksukohuslastele, et käibemaksuarvestus oleks võimalikult automatiseeritud. Lahenduste kasutamine on vabatahtlik, seega peavad need pakkuma selget lisandväärtust traditsioonilisele tulude deklareerimisele.