Autor: Gristel Tali • 16. veebruar 2016

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Pilvekonverentsil 2016 arutame, kuidas pilvelahenduste tippsaavutusi saaks edukat kasutada iga ettevõtja äris. 

Vaadake, kes on tänaseks juba Pilvekonverentsile registreerunud siin

 

Tänavu esinevad: Eesti Vabariigi IT-arhitekt Andres Kütt, ITLi pilvetoimkonna juht Mart Einpalu, Sertifitseerimiskeskuse juhatuse liige Kalev Pihl, Cybernetica turundusjuht Siret Schutting, Telia IT valdkonna Andre Visse, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi riigipilve valdkonna juht Mikk Lellsaar, Microsoft Balti regiooni juht Rain Laane, Sharemindi ühissalastuse meetodi looja Dan Bogdanov PhD, Uptime tehnoloogiajuht Raimo Seero, Lehe Pruulikoja juht Gristel Tali, Voogi tegevjuht Tõnu Runnel ja Playtechi tarkvara turvalisuse ekspert Indrek Saar 

Rohkem infot konverentsi kava kohta siin.  

Konverentsile registreeruda saab siin. 

Pilvetehnoloogia toimib suure võrdsustajana. IT lahendused on muutunud lihtsaks ja kättesaadavaks. Ka väikesed ettevõtted saavad endale lubada lahendusi, mis olid kunagi vaid suurte ettevõtete pärusmaa. Tänapäeval piisab sellest, kui võtta taskust krediitkaart, maksta iga kasutaja eest umbes 10 eurot kuus ja ettevõtte käsutuses on e-mail, grupitöötarkvara, videokonverentsid ja kõik vajalikud kontoritööriistad. Natuke keerulisem oli meie jaoks paika panna elektroonilist infovahetust suuremate klientidega, aga seegi ei nõudnud üle jõu käivat investeeringut ega kuudepikkust projekti. 

Lehe Pruulikojas oli meil vaja kolme nuppu - üks pidi lülitama pumpa sisse ja välja, teine juhtima mootorit läbi sagedusmuunduri ja kolmas juhtima küttekehasid vastavalt ette antud temperatuurile kasutades temperatuuriandurit. Tööstusautomaatikaga tegelevate ettevõtete pakkumised sellisele lahendusele olid kõik üle 10 000 euro. Õnneks leidsime tänu sõpradele  väiksemad tegijad, kes suudavad sellised ülesandeid lahendada mitmeid kordi odavamalt, kasutades möödunud sajandist pärit tehnoloogiat.

Miks see oluline on? 21. sajandi arvutiprogrammid ei toimeta enam abstraktsete objektidega arvuti mälus, vaid liigutavad tegelikke objekte tegelikus maailmas. Selliseid programme kutsutakse robotiteks. Jah, me oleme tugev IT maa, aga sujuvalt töötavad IT lahendused ei ole enam konkurentsieelis. See on eeltingimus tegutsemise alustamiseks. Edukaks läbilöömiseks on vaja võimekust toota odavalt ja kvaliteetselt ning seda ei ole enam võimalik teha toetudes odavale tööjõule. 

Kogu maailm vaatab robotite poole. Hiinas investeeritakse miljardeid tööstusrobootikasse ja Foxconn on lubanud lähiaastatel oma tehastes tööle panna miljon robotit. Samal ajal vaatame meie triviaalsetele automatiseerimislahendustele kui mustale maagiale, mille eest tuleb šhamaanile pool oma karja ohverdada. Tulemuseks on kiiresti kasvav lõhe meie tegeliku võimekuse ja turu ootuste vahel. Väga kulukas sisenemisbarjäär muudab robotid meie väike-ettevõtetele kättesaamatuks ja ilma robotiteta jäävadki need väike-ettevõtted ebaefektiivseteks väike-ettevõteteks.

Aeg on Robot-tiigrihüppeks hoogu võtma hakata. Positiivse poole peale vaadates - me oleme seda kunagi teinud. Tiigrihüppe programm algas nentimisest, et me oleme oma IT lahendustega maailmast maha jäämas. Selge fookusega suunatud programm võimaldas meie mahajäämuse muuta edulooks. Mis oleks kui aastaks 2020 oleks robootika õppeainena olemas kõikides koolides ja lisaks arvutiklassile oleks igas koolis ka robotilabor? Kui ülikoolis õpiksid robootikat lisaks tehnoloogidele ka juristid ja filosoofid? Milline võiks olla meie maailm, kui aastal 2025 ei oleks me tuntud mitte kui arengumaadele turvalise dokumendivahetuse lahendust müüv maa vaid maa kus on parimad võimalused, et õppida, juurutada ja kasutada roboteid?

Gristel Tali Lehe Pruulikojast esineb Pilvekonverentsil 2016 ja räägib oma praktilise kogemusloo sellest, kuidas sündis väikeettevõttel mõte pilvelahendusi kasutada, miks otsustati just sellise lahenduse kasuks ja mis olid peamised kahtlused selle sammu astumisel.