Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eesti eksport vajab uusi ideid
Eesti eksport on tänavu edenenud tõusvas joones - alates jaanuari 10% langusest oleme jõudnud augustis-septembris kahekohalise kasvuni, mis jätkus ka oktoobris, kui võrreldes 2015. aasta sama ajaga müüdi välismaale kaupa 3% enam.
Kaubandusbilansi mõistes on ekspordi suurenemine mõistagi positiivne, kuid kahjuks on tugeva kasvu taga vähe ettevõtteid. Nii mineraalsete kütuste kui elektriseadmete tootmine on suure käibega sektorid, kuid neis tegutsevate ettevõtete arvu poolest pigem väikesed.
Omaette probleem on, et mitmed neist ettevõtetest ei ole Eesti majandussüsteemiga kuigivõrd integreeritud, sest vajalik tootmissisend tuuakse pea täies ulatuses välismaalt sisse ja valmiskaup viiakse sinna tagasi.
Kiirelt on kasvanud teenuste eksport mh nö „valgekraelistes“ sektorites, kus näiteks info ja side alal on müük välismaale kasvanud kolme kvartali jooksul 12%; kutse ja tehnikaalases tegevuses, kuhu kuuluvad näiteks reklaami- või inseneribürood 16%; finants- ning kindlustusalal koguni 40%.
Suurte globaalsete trendide taustal, nagu vananev rahvastik, kes suure osa vajalikust juba elu jooksul soetanud, peaksid tuleviku eksportijad toodete asemel aina enam mõtlema teenustele, mida oleks välistarbijatele võimalik distantsilt müüa.
Loe pikemalt Äripäevast.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi: võisteldakse tööjõuturul ja IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgus Äripäeva raadio saates.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi ITuudised esilehele