Autorid: Äripäev, Редакция специальных проектов Äripäev • 26. veebruar 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

22. veebruaril riigiduumas esinedes ütles minister, et Venemaal on loodud infooperatsioonide väed, mis on „märksa efektiivsem ja tugevam kõigest sellest, mida me oleme varem loonud vastupropaganda suunal“.

Riigiduuma kaitsekomitee juhi Vladimir Šamanovi sõnul on infoväed loodud eelkõige „rahvuslike huvide kaitseks ja vastandumiseks infoväljas“.

Varem on Venemaa võimud eitanud jutte selle kohta, et riigis on loodud küberväed, märgib BBC Vene toimetus.

Jaanuaris kirjutas ajaleht Kommersant viitega rahvusvahelise firma Zecurion Analytics uurimusele, et Venemaa kuulub maailma nende riikide tippviisikusse, kel on koosseisult ja rahastuselt suurim küberarmee, mis tegeleb luure, küberrünnakute ja infosõjaga. Selle uurimuse järgi on Venemaal umbes 1000 kübersõdurit ning nende ülalpidamiseks kulub aastas umbes 300 miljonit dollarit.

Kommersandi artikli ilmumise järel teatas riiginõukogu kaitse- ja julgeolekukomitee juht Viktor Ozerov Interfaxile, et Venemaa relvajõudude koosseisus sellist üksust ei ole. Seejuures nentis ta, et kõigil, kes taotlevad superriigi seisust, „käivad loomulikult sellised arengud, sest teiste vahendite seas peavad arsenalis olema ka sellised vastasega võitlemise vahendid“.

Šoigu tänast avaldust kommenteerinud Venemaa kindralstaabi juht aastatel 2004–2008 Juri Balujevski märkis, et infosõja võit on olulisem kui klassikalise sõja võit. „Võit vastase üle selles sõjas võib olla märksa olulisem kui võit klassikalises sõjas, kuna see on veretu, aga efekt on jahmatav, halvates vastase kõik võimuorganid.“

Allikas: Äripäev