6. märts 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Ilisoni sõnul on sellele lihtne ja inimlik seletus: ikka valitakse lahenduseks miski, mis on sarnane asjadega, mida on juba tehtud. Uusi ülesandeid lahendatakse vanade meetoditega, sest neid osatakse ja ollakse veendunud, et see toob tulemuse. See viib aga selleni, et tammutakse kohapeal ja ollakse kinni selles, mida on pidevalt kasutatud.

Ilison juhib Nortalis 20liikmelist meeskonda, kes tegeleb suurandmete töötlemise ja nende ärilisse konteksti viimisega. Tema sõnul on suurandmetele keeruline ühest definitsiooni anda, aga ettevõtte suurandmed on sisuliselt kõik selle organisatsiooni andmed, mis tekivad igapäevasest äritegevusest – sh logid, andmebaasid, e-kirjad, kõne- ja videosalvestused.

Ilisoni ja tema meeskonna ülesanne ongi ettevõtteid sellest nõiaringist välja tuua, aidates kindlaks teha kasutuslood, koguda andmeid, teha mudelid ja luua ettevõttesisest kultuuri ehk seda, kuidas andmeteadust tegelikult maja sees tehakse. “Kui küsida ettevõtja käest, mis on see ressursivaru, mida nad pole veel ära kasutanud, siis need on andmed. Andmed, mille otsas me istume ja mida iga päev suurtes kogustes juurde tekib. Selle väärtuse ülesleidmine on ettevõtte jaoks järgmise kasvu algus,” räägib Ilison.

Vaadake üle praegused töötajad

Juhid vajavad analüütikuid, kes suudavad analüüsi mitte ainult valmis teha, aga ka konteksti panna. Kust siis ettevõte need töötajad saab? “Mul on selline arvamus, et öelda, et palgake, ei ole pädev ettepanek. Sest neid inimesi ei ole. Turul on konkurents väga suur. Neid tuleb juurde, kuid mitte piisavalt kiiresti ja vajaminevas koguses,” räägib Ilison valdkonna raskustest.

Kuivõrd valdkond on võrdlemisi uus, siis Eestis ei ole väga palju inimesi, kes andmeteadust ärilisse konteksti oskaksid paigutada. Need, kes tulevad otse ülikoolist, võivad osata andmeteadust teha, aga neil pole äritundmist. Nortalis leitakse vajalikud inimesed valdavalt maja seest. Need on näiteks head spetsialistid, kes juba oskavad arendada või analüüsida, kuid tahavad ümber õppida. Ettevõttes on selleks loodud majasisene koolitusprogramm, mille käigus viiakse meeskonna toetusel läbi vajalik ümberõpe.

Ilison panebki ettevõtte juhtidele südamele otsida ennekõike praeguste analüütikute hulgast: kindlasti on nende töötajate seas tugeva potentsiaaliga spetsialiste, kellel on soovi järgmist taset saavutada, uut asja teha. Need ongi ettevõtte ressurss. “Andmeteadlasi turult niisama ei leia.”

 teadlikum on klient, seda põnevamaid ülesandeid meeskond saab. Väljakutsetest ei ole Ilisoni sõnul kunagi puudust.

Pärnu Finantskonverents 2017 “Täna on homme” Toimub 30.–31. märtsil Pärnu Kontserdimajas Esineb Lauri Ilison esineb ettekandega “Milline väärtus on tegelikult andmetes peidus?”.Lisaks Financial Times’i majandustoimetaja Chris Giles, Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimäg, Eesti Panga president Ardo Hansson, AdCashi finantsjuht Priit Viru, Tieto Eesti äriarendusjuht Heiti Mering ja paljud teised. Vaata programmi ja registreeru SIIN.

Uus andmekaitsemäärus

Kuna kasvavate andmemahtudega suurenevad ka riskid, võetakse 2018. aasta mais Euroopa Liidus kasutusele uus ja enneolematult range andmekaitsemäärus, mis puudutab otseselt kõiki ettevõtteid ja organisatsioone.

Praegu on mõned riigid, nt Eesti ja Saksamaa, Euroopa andmekaitsedirektiivi punkt-punktilt järginud, samas kui Lõuna-Euroopa riigid on sellesse vabamalt suhtunud. Uue määrusega ei saa punktide tõlgendamisele enam loovalt läheneda ja kõik riigid peavad end sellega kooskõlla viima.

Määruse kasutusele võtmine pole siiski niisama lihtne ning eeldab suuri ümberkorraldusi ja ettevõtetelt olulist pingutust. See puudutab kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja valdkondi, kus hoitakse andmeid, kuid eriti teravalt just neid ettevõtteid, kus kogutakse ning töödeldakse suurt hulka klientide andmeid, sh näiteks pangad, kindlustusettevõtted, jaekaubandus, telekommunikatsiooniettevõtted. Määrus sätestab muu hulgas, kuidas klientide andmeid peab hoidma ja kuidas neid võib kasutada ning annab kliendile olulised õigused kontrollida, kuidas ettevõte tema kohta kogutud andmeid kasutab.

Tavainimesele nimelt muutuvad kättesaadavaks andmed, mis ettevõtetel tema kohta olemas on, ja tal on õigus teada, mis analüüsides on tema andmeid kasutatud. Kuna määruse kohaselt kuuluvad andmed kliendile, mitte ettevõttele, võib klient keelata oma andmete kasutamise ja töötlemise. Ilisoni ja tema meeskonna üks väljakutse sel aastal ongi aidata ettevõtteid uue määrusega vastavusse viia ning selle jaoks on Nortal välja töötanud uue lahenduse.

Otsivad väljakutseid

Nortal on rahvusvaheline ettevõte, mis laieneb kogu aeg. Seetõttu otsitakse pidevalt uusi talente.

Kõige olulisem on töötajatele Lauri Ilisoni sõnul huvitav ja väljakutseid pakkuv töö, millel on ka reaalne mõju – mis motiveerib ja arendab. Ilisoni sõnul on neil õnneks kliendid, kes küsivad reaalseid äriliselt vajalikke projekte ja esitavad huvitavaid väljakutseid. Samuti koolitatakse projektide käigus ka klienti ja mida

Autor: Bret Metsküla, Finatsuudised.ee juht