• 22.05.17, 20:46
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Nutitelefon võib pahavara tõttu ise helistama ja sõnumeid saatma hakata

Kuigi Eestis pole nutitelefonide nakatumine pahavaraga massiline probleem, võiks seadmete kasutajad olla siiski teadlikud internetis varitsevatest ohtudest.
Nutitelefon võib pahavara tõttu ise helistama ja sõnumeid saatma hakata
  • Foto: Pixabay
Nokia nutiturvalisuse raporti kohaselt üritati pahalaste poolt 2016. aasta esimeses pooles maailmas nakatada koguni 74% Androidi nutiseadmetest. Kui paljudel juhtudel see õnnestus, pole teada, kuid raporti hinnangul on maailmas nakatunud keskmiselt üks nutiseade 120st. Kui seda raportit uskuda, võib Eestis igapäevaselt kasutuses olevast ligi miljonist nutiseadmest olla erineva pahavaraga nakatunud ca 8000 seadet. See on Paide linna jagu inimesi.
Selle aasta alguses avaldas Riigi Infosüsteemi Amet (RIA) küberturvalisuse teenistuse ehk CERT Eesti 2016. aasta kokkuvõtte. Eraldi juhitakse raportis tähelepanu mobiiliseadmete turvanõrkuste ja nuhkvara teemale. RIA teatel avaldas 2016. aasta novembris küberturvalisuse ettevõte Kryptowire teate Androidi mobiiliseadmete ADUPS turvaveast, mis seab ohtu väga paljude seadme kasutajate teabe konfidentsiaalsuse. Ettevõte tuvastas Androidi operatsioonisüsteemis pahavara, mis saadab kolmandate isikute serveritesse personaalset ja tundlikku kasutajainfot nagu kõnelogid ja lühisõnumite sisu. Mainitud haavatavusega seadmeid oli maailmas toonase hinnangu järgi pea 700 miljonit ning enam kui 200 riigis.
Turvaintsidentidega tegelev CERT Eesti tegi kindlaks, et ka Eestis oli arvukalt selliseid seadmeid, mis tihedalt suhtlevad kasutajatelt konfidentsiaalset teavet koguvate serveritega. Ainuüksi Kryptowire avaldatud artiklis mainitud BLU telefone on Eestis teadaolevalt kasutusel tuhandeid. Siiski ei ole probleem mitte telefoni tootjas, vaid operatsioonisüsteemi ADUPS konkreetses tootes (FOTA ehk Firmware on the Air). Operatsioonisüsteemi tootja oli eelmisel aastal nimetatud  turvanõrkusest teadlik ning väljastas ka ADUPS FOTA järgmise versiooni, kus väidetavalt sai viga parandatud.
Telia Eesti turvaintsidentide valdkonnajuht Aare Kirna sõnul on Eestis turvateadlikkuse tase kindlasti kõrgem kui maailmas keskmiselt, kuid sellest hoolimata võib nutitelefoni kasutaja „komistada“ mõne pahavara otsa. „Tundmatute linkide avamine nutitelefonis on sama riskantne kui arvutis. Kui näiteks klikkida mõnel modifitseeritud lingil, võib telefon hakata kasutaja teadmata tegema kõnesid ja saatma SMS-e tasulistele välismaistele numbritele. See on korraliku väljamineku oht.“
Eraldi tasub tähelepanu juhtida laste ja noorte turvalisele netikäitumisele. Aeg-ajalt jõuavad ka avalikkuseni juhtumid, kus vanemad on kimpus üllatusarvetega, mis tekkinud lapse poolt kasutatud või ostetud tasulistest mängudest ning rakendustest.
„Selle vältimiseks on täna olemas turvalahendusi, mis võimaldavad blokeerida ebasoovitavat, tasulist ning eale mittevastavat sisu,“ selgitas Kirna.
Telia Eesti lisaväärtusteenuste valdkonnajuht Maksim Melamed tõdes, et hetkel ongi üha enam hoogu sisse saamas trend, kus arvutite-sülearvutite kaitsmise kõrval pööratakse üha enam tähelepanu ka teiste nutiseadmete (telefonid, tahvelarvutid) turvamisele.
 „Turbefirma F-Secure poolt loodud Telia SAFE turvalahendust kasutatakse täna kokku enam kui 13 500 seadmes, millest nutiseadmed moodustavad ligi 20%.“

Seotud lood

Uudised
  • 05.11.17, 21:27
Nokia oli põhjanaabrite börsi käibeliider
Börsistatistika kohaselt moodustasid Nokia aktsiatega tehtud tehingud oktoobris suurema osa põhjanaabrite börsi käibest, vahendab Kauppalehti.
Uudised
  • 09.06.17, 18:10
Uuring: noored käituvad nutimaailmas vanavanematest turvalisemalt
Nutiturvalisuse uuringust selgus, et Eesti inimesed on päris hästi teadlikud, et oma nutiseadet on vaja kaitsta – üle 90% inimestest kasutavad paroole ja ekraanilukke ning 62% inimestest ei ole oma nutiseadmete paroole ega ekraanilukke kellegagi jaganud. Vaid 9% Eesti elanikest ei kasuta oma nutiseadmetel ühtegi esmast kaitsevahendit - ei paroole ega ekraanilukku.
Uudised
  • 05.07.17, 11:46
Hiinlased ostsid Nokia patente
Nutitelefonide tootja, Hiinlaste Xiaomi ostis mitmeid Nokia patente ning loodab oma tegevust nende abil veelgi laiendada.
Uudised
  • 03.07.17, 13:46
Küberrünnaku eest ei ole keegi kaitstud
Kui sinu süsteemid on haavatavad, siis sind ka rünnatakse, kirjutas Äripäevas CERT-EE juht Klaid Mägi.
  • ST
Sisuturundus
  • 28.04.25, 11:08
Crayoni 5. Küberturvalisuse Foorum: milline on küberkaitse AI ajastul?
Viimastel aastatel on küberkaitse muutunud tehnilisest probleemist strateegiliseks ärimureks. Kuna küberohud muutuvad üha keerukamateks, kasvavad ka riskid, mida need põhjustavad. 15. mail toimuv Crayoni 5. Küberturvalisuse Foorum on oluline sündmus neile, kes soovivad küberkuritegevuse vastu võitlemises samm ees püsida. Foorum toob kokku tuntumad küberkaitseeksperdid ja arvamusliidrid, kes arutlevad ettevõtteid ohustavate väljakutsete teemal ning uurivad lahendusi, mis aitavad kujundada küberkaitse tulevikku.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele