Autor: ITuudised.ee • 1. juuni 2017

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

2016 suvel väljakuulutatud konkursi eesmärk oli leida tehnilisi lahendusi õigusnormide kiiremaks leidmiseks. Eesti Advokatuuri esimehe Hannes Vallikivi sõnul on Eesti suurepärane koht uute tehnoloogiate arendamiseks, kuna kasutajad on valmis uusi lahendusi katsetama ja pea kogu õigusalane teave on elektroonilisena kättesaadav.

Õigusrobootika konkursi peaauhinna pälvis meeskond, millesse kuulusid tehisintellekti arendusega tegelev ettevõtja Roland Pihlakas, Tartu ülikooli juuratudeng Margot Maksing ja Tallinna Tehnikaülikooli IT-tudeng Mirell Krain, Lundi Ülikooli äriõiguse tudeng Vahur Onton. Võidutöö võimaldab teostada semantilist otsingut õigusaktidest, kohtulahenditest ja muudest allikatest. Samuti tõstab žürii esile, et võidutöös kasutatakse algoritmi, mis õpib kasutajatelt ja annab seeläbi järjest täpsemaid vastuseid.

“Vaadates ligipääsu kaasaegsetele statuutõiguse ja pretsedendiõiguse tööriistadele, on kogu Euroopa USAst kaugel maas. Ma arvan, et kõigil võistlusele esitatud töödel on võimekust selle olukorra muutmiseks. Ma julgeksin isegi öelda, et Eestil on läbi koostöö ja Tallinna Tehnikaülikoolis tehtava teadustöö potentsiaali muutuda juhtivaks jõuks Euroopa õigusmaastikul,” sõnas žürii liige Anna Ronkainen, ühe juhtiva rahvusvahelise õigustehnoloogia start-up’i TrademarkNow teadlane ja üks asutajatest.

“Tutvusime omavahel ja alustasime koostööd just tänu õigusrobootika konkursile. On tänuväärne, et taolised ettevõtmised toovad inimesi väga erinevatest valdkondadest kokku ja panevad nad koos mõtlema ja looma. Meeskonna töö on kõige alus,”  sõnasid meeskonna liikmed.  “Julgustame ka teisi osa võtma konkursitest. Tehniline areng teeb võimalikuks aina uusi lähenemisviise leida.”

Konkursile laekus kokku viis tööd, millest finaali pääsesid kolm. Konkursi toetajate esindajatest koosnev žürii otsustas välja anda 6000 euro suuruse peaauhinna ja kaks 2000 euro suurust ergutuspreemiat.

„Eesti on suurepärane koht uute taoliste  tehnoloogiate arendamiseks, kuna kasutajad on valmis uusi lahendusi katsetama ja pea kogu õigusalane teave on elektroonilisena kättesaadav,“ märkis konkursi idee autor, Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi. „Konkursi ja tänase konverentsi põhieesmärk on kokku tuua õigusteadlased ja praktiseerivad juristid, IT-teadlased ja -ettevõtjad ning riigi esindajad. Heade asjade sünd eeldab ideede vahetamist, teiste huvilistega kokkupuutumine julgustab katsetama.“  

Auhindade üleandmisele pühendatud konverentsil esitlesid õigustehnoloogia lahendusi elektrooniline Riigi Teataja ning juba täna turul pakutavate Eesti päritolu xLaw ja Texta Law arendajad. Esitlustele järgnenud paneeldiskussioonis arutlesid Riigikohtu liige Nele Parrest, Eesti Advokatuuri esimees Hannes Vallikivi, Eesti IT-arhitekt Andres Kütt, Soome tehnoloogiaettevõtte TrademarkNow teadlane Anna Ronkainen, Nortali peajurist Risto Hübner ja Tartu ülikooli IT-õiguse lektor ning advokaadibüroo Njord advokaat Anne Veerpalu õigustehnoloogia tuleviku ja ületamist vajavate probleemide üle.

Õigusrobootika konkursi auhinda rahastasid Eesti Advokatuur, Tartu ülikooli IT-õiguse programm, Riigi Infosüsteemide Amet, advokaadibüroo Derling, AS Nortal ja advokaadibüroo Njord.