Miljonid digiallkirjastatud dokumendid tuleb üle tembeldada, mis võib minna ettevõtjatele maksma tuhandeid eurosid.
Ärileht kirjutas, et vanade digiallkirjastatud dokumentide kaitsmiseks võltsimise eest tuleb neile peale lüüa uus tempel. Eraisikutele ja avaliku sektori asutustele on dokumentide ületembeldamine tasuta, ettevõtted peavad aga välja käima mõnel juhul tuhandeid eurosid.
Kui uut templit peale ei löö, võidakse lepinguid võltsida. „Näiteks võib keegi üürilepingust mõned nullid ära kustutada või abieluvara lepingus muuta vara summa, mis läheb teisele poolele lahutuse korral. Samas allkiri dokumendil jääb kehtima,” tõi riigi infosüsteemi ameti eID valdkonna juht Margus Arm näite.
Artikkel jätkub pärast reklaami
RIA hakkas esimesi digiallkirju andma 2002. aastal ja praeguseks on antud ligi 400 miljonit digiallkirja.
Seotud lood
Maailma üks juhtivaiid digiturvalisuse teenuste pakkuja ning Eesti ID-kaartide tootja Gemalto teeb kõik, et pakkuda kõikvõimalikku tuge Riigi Infosüsteemide Ameti (RIA) juhitavale töörühmale et lahendada 5. septembril 2017 avalikustatud Eesti ID-kaardi võimalik turvarisk, teatas Gemalto gruppi kuuluv Trüb Baltic AS.
30. augustil informeeris rahvusvaheline teadlaste grupp Riigi Infosüsteemi Ametit (RIA), et nad avastasid turvariski, mis mõjutab Eestis alates 2014. aasta oktoobrist välja antud ID-kaarte.
Riigikohus ei rahuldanud EKRE nõudmist tühistada valimiskomisjoni otsus lasta e-valimistel toimuda.
Tänapäeval on arvutist saanud partner, kes võtab enda kanda rutiini ning laseb kasutajal keskenduda sellele, mis on päriselt tähtis. Tehisintellektiga (AI) varustatud masinad ei ole enam kauge tulevikuvisioon, vaid abilised, mis muudavad töö sujuvamaks ja loovamaks.