• 07.08.17, 17:27
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

9 tehnoloogia teemalist arutelu arvamusfestivalil

11.-12. augustil kogunevad tuhanded inimesed Paidesse, et kaasa rääkida iga-aastasel arvamusfestivalil. Kuna festivali kahe päeva jooksul toimub 160 erinevat arutelu, noppisime kavast välja just tehnoloogia valdkonda puudutavad arutelud.
Arvamusfestival Paides
  • Arvamusfestival Paides Foto: Raul Mee
DigiEuroopa võitjad ja kaotajad
Eesti infotehnoloogilised saavutused – e-valimised, elektroonilised maksudeklaratsioonid, lugematud e-teenused ja idufirmad – on seadnud Eesti eesistumisele kõrged ootused. "Kui keegi suudab digi-Euroopat edasi viia, siis on see Eesti!" arvatakse Euroopas. Milline aga oleks eurooplase elu, kui ELi digikava täielikult rakenduks? Mis kasu tõuseb andmete vabast liikumisest? Millised on järgmised väljakutsed? Mis rolli mängib tehisintellekt tuleviku tööturul ja kas robotid võtavad ära eurooplase töö? Otsime vastuseid ja unistame suurelt.
Humanizing IT - UX for the future
User experience (UX) design has been declared to be one of the keys in order to succeed in innovation. However, in Estonia it is still a rather new course. In the discussion we would like to find answers to questions such as what is the purpose of participatory design and how to find out as quickly as possible what one’s target group really needs and wants. We are bringing programmers, designers and anthropologists together to collaborate and find out the best ways to create something new and useful. This enables the ICT specialists and designers to figure out the niche of their products. At the same time anthropologists and other people from social and human sciences can rediscover the potential of using their skills in the job market on somewhat surprising fields like ICT and design.
Neljas tehnikarevolutsioon – kas Eesti on rongist maha jäänud?
Maailma juhtivates tööstusriikides on alanud neljas tehnikarevolutsioon, mis tähendab, et tootmise arvutiseerimise ja IT-lahenduste horisontaalse integreerimisega saavutatakse tootlikkuse hüppeline kasv. Milline on Eesti tööstuse tehnoloogiline tase ning kuidas saaks Tööstus 4.0 kaasa aidata Eesti majanduse kasvule? Kas Tööstus 4.0 vajab rohkem insenere või itimehi? Arutelu tulemusena tekivad eri tulevikunägemused Eesti arengutendentsidest, soovidest ja reaalsetest võimalustest.
Let's get real about start-ups: Signal vs. Noise
Estonia produces the biggest number of startups and seed stage investments per capita than any other country in Europe. Estonian startup ecosystem is packed with business plan competitions, pitching workshops, hubs, conferences and events and the confidence of young Estonian entrepreneurs is backed up by start-up accelerators and venture capitalists in London and Silicon Valley. At the same time there are questions about their success-stories and criticism towards the yippee-rhetoric attitude. Is this a confrontation between the new and the old economy or is it something else? We are exchanging thoughts and debate the issue to better understand what’s behind the criticism.
Kuidas Google ja Tesla ühiskonna korda teeksid?
Tehnoloogilist mõtlemist on seni ühiskondlike probleemide lahendamisse kaasatud vähe: kuidas disainida (avalikke) teenuseid, kuidas kasutada suuri andmehulki, milliseid tugiteenuseid saaks pakkuda tehnoloogiliselt. Maailmas on tehnoloogia kaasamine sarnaste teemade puhul tõusutrendis: kasvavad liikumised nagu Data for Good, Social Good Tech, otsingudroonid, videolahendused sotsiaalhoolekandesüsteemile jpm. Kuidas neid arenguid Eesti ühiskonna hüvanguks kasutada? Millised on ohud ja võimalused?
12. august
e-Eesti: kus oleme ning kuhu edasi?
Millised peavad välja nägema Eesti e-süsteemid? Kuhu me soovime jõuda? Kas oleme liikumas õigel kursil? Kuidas vähendada bürokraatiat veelgi?
Virtuaalne reaalsus vs. reaalsus: kas ja kui erinevad peaksid olema reeglid Internetis?
Öeldakse, et internetis peab anonüümsus olema absoluutne, virtuaalne identiteet on midagi erinevat päris identiteedist. Kas see on nii? Kui virtuaalses ja reaalses maailmas vastutab teoorias inimene ise, siis kes vastutab, kui kuriteoga saab tulevikus hakkama tehisintellekt, ja kes vastutab siis, kui külmkapp tellib palgamõrvari? Kas virtuaalse ja reaalse maailma piirid on samad? Mis piirid? Ühiskondlike normide? Seadusliku ja mitteseadusliku? Miks on reaalmaailmas lihtsam laimata ja olla julgem?
e-tarbija või e-kodanik? e-Eesti narratiivi sisustamata tähendusväli
Eesti ligineva juubeliga seoses kõneldakse palju sellest, milline võiks olla Eesti 2.0. Seni on Eesti riigi kuvandina tuginetud e-Eesti eduloole, kuid mõned kriitikud on pööranud tähelepanu sellele, et e-Eesti tähendab eeskätt teenuseid, samas kui demokraatia ning avatud ühiskonna retoorika on järkjärgult e-Eesti tähendusväljast taandumas. Samas on esindusdemokraatia üleilmselt kriisis. E-tarbijate asemel vajab riik üha enam e-kodanikke. Ent millised võiksid olla ühe e-kodaniku oskused ja kohustused? Milliseid esindusdemokraatia toimimismehanisme on võimalik tehnoloogiliste vahenditega täiustada või lausa asendada ning milliseid mitte? Kuidas võiks näha välja demokraatia tõelises digiühiskonnas?
Kas kooliaeg veel tuleb? Hariduse tulevikustsenaariumid ja kooli roll nendes
Tehnoloogiate areng muudab juba lähitulevikus ühiskonda tundmatuseni ning toob kaasa üha kõrgemad ootused haridussüsteemile. Kui kool ei suuda enam pakkuda 21. sajandi ühiskonnas eluks vajalikke oskusi, võivad esile kerkida alternatiivsed hariduse omandamise viisid. Arutelus mängitakse kõigi aktiivsel osalusel läbi haridussüsteemi viis võimalikku tulevikustsenaariumi: 1) status quo jätkumine, 2) koolid kui kogukonnakeskused, 3) koolid kui õppivad organisatsioonid, 4) interneti- ja võrgustikupõhine haridus, 5) hariduse privatiseerumine ja kaubastumine. Kesksel kohal on küsimus, millisena sooviksime näha kooli rolli tulevikus.
Tutvu kogu Arvamusfestivali kavaga SIIN.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.09.24, 15:53
KPMG ekspert: kõige kiiremini tasub ära rutiine automatiseeriv AI-rakendus
Tehisintellekti rakendades toovad kõige kiiremini kulutused tagasi rahaliselt suure mõjuga lahendused, näiteks allahindluste ja lao optimeerimine, aga ka senise käsitsitöö automatiseerimine.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi ITuudised esilehele