Täna, 24. augustil toimus Rakvere Ametikoolis digitehnoloogia teemaline kutsehariduse seminar „Digimeister 2017: kätelkõnd“, mille fookuses on muutunud õpikäsituse ning digipöörde toetamine kutseõppes. Seminar tõi kokku ligi 250 õpetajat üle kogu Eesti.
- Heli Aru-Chabilan Foto: Erakogu
HITSA juhatuse esimehe Heli Aru-Chabilani sõnul eeldavad nii digipööre kui ka muutunud õpikäsitus õpetajatelt lisaks uutele teadmistele ka valmisolekut kasutada uusi õppemeetodeid. „Õpetaja ei saa enam kõndida sisse tallatud rada, vaid peab kujundama õppeprotsessi loominguliselt, muutes jooksvalt õpitegevuste sisu, esitust ja järjekorda,“ lisas Aru-Chabilan.
Teist aastat toimunud kutsehariduse seminari praktilistes töötubades oli juttu nii õppijate ja õpetajate digipädevuse arendamisest, muutustest erinevate põlvkondade õpetamises kui ka tuleviku tööturust ja tööandjate ootustest. Osalejatele tutvustati veebivahendeid ja rakendusi, mis aitavad rikastada õppetööd, näiteks oli juttu Chromebook’idest ning erinevatest testimise keskkondadest. Olulise teemana oli sel aastal lisandunud autoriõigused, mida õpetajad peavad jälgima õppematerjalide kasutamisel ja jagamisel ning kuulata sai ka kutseharidusasutuste kogemustest digipöörde elluviimisel. Airi Aavik Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kuno Rooba Rakvere Ametikoolist ning Kadi Kreis Tartu Kunstikoolist tutvusid oma kooli strateegilist IT juhtimist ning selgitasid, kuidas nad oma koolis muutunud õpikäsitust juurutavad ja digipöördega tegelevad.
„Hiljuti avaldatud OSKA raport toob välja selle, et üha enam vajatakse tööturul spetsialiste, kel lisaks erialastele teadmistele ka valdkondlikud digioskused. Selliste spetsialistide ettevalmistamiseks vajame aga digipädevaid õpetajaid,“ ütles Heli Aru-Chabilan. Seminaril sai suurema tähelepanu erialane digitehnoloogia, mille raames tutvustati põhjalikumalt viie valdkonna võimalusi ja arenguid – tervishoid ja sotsiaalteenused, disain ja käsitöö, energeetika ja automaatika, turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus ning ehitus.
Seotud lood
Alarahastatud haridus ning õppejõudude ja teadlaste madalam palgatase võrreldes teiste riikide ülikoolidega on tekitanud Eestis tugeva probleemi järelkasvuga. Sageli arvatakse, et ülikoolidel riigiasutusena on rahastus alati olemas, ent tegelikkuses on teadustööga tegelemisel, maailmatasemel projektide loomisel ning teadustaristu arendamisel oluline osa erasektori toetusel.